1
00:00:00,000 --> 00:00:02,000
[Powered by Google Translate] [File I / O]

2
00:00:02,000 --> 00:00:04,000
[Jason Hirschhorn, Harvard University]

3
00:00:04,000 --> 00:00:07,000
[See on CS50, CS50.TV]

4
00:00:07,000 --> 00:00:11,000
Kui me mõtleme fail, mida pähe tuleb on Microsoft Wordi dokument,

5
00:00:11,000 --> 00:00:14,000
JPEG või MP3 song,

6
00:00:14,000 --> 00:00:17,000
ja me suhelda iga tüüpi faile erinevalt.

7
00:00:17,000 --> 00:00:20,000
Näiteks Wordi dokumendi lisame teksti

8
00:00:20,000 --> 00:00:24,000
samas on JPEG me võiksime kärpida läbi servadest või viimistlema värve.

9
00:00:24,000 --> 00:00:28,000
Veel kapoti alla kõik failid meie arvuti on midagi enamat

10
00:00:28,000 --> 00:00:31,000
kui pikk jada nulle ja ühtesid.

11
00:00:31,000 --> 00:00:33,000
See on kuni konkreetse rakenduse, mis suhtleb fail

12
00:00:33,000 --> 00:00:38,000
otsustada, kuidas töödelda selle pika jada ning esitab selle kasutaja.

13
00:00:38,000 --> 00:00:41,000
Ühelt poolt võib dokumendi vaadata vaid üks bait,

14
00:00:41,000 --> 00:00:45,000
või 8 nulle ja ühtesid ja kuvada ASCII ekraanil.

15
00:00:45,000 --> 00:00:48,000
Teiselt poolt, digitaalkujutisena võib vaadata 3 baiti,

16
00:00:48,000 --> 00:00:50,000
või 24 nulle ja ühtesid,

17
00:00:50,000 --> 00:00:53,000
ja neid tõlgendada kui 3 kuuteistkümnendnumbriga

18
00:00:53,000 --> 00:00:56,000
mis esindavad vastavalt punase, rohelise ja sinise

19
00:00:56,000 --> 00:00:58,000
ühe piksli pilt.

20
00:00:58,000 --> 00:01:01,000
Mis iganes nad võib tunduda ekraanil, tuum,

21
00:01:01,000 --> 00:01:05,000
failid on midagi enamat kui jada nulle ja ühtesid.

22
00:01:05,000 --> 00:01:08,000
Nii et olgem sukelduda ja vaadata, kuidas me tegelikult manipuleerida neid nulle ja ühtesid

23
00:01:08,000 --> 00:01:12,000
kui tegemist kirjalikult ja lugemine failist.

24
00:01:12,000 --> 00:01:15,000
>> Ma alustan murdes see jaguneb lihtne 3-osa protsessist.

25
00:01:15,000 --> 00:01:19,000
Järgmine, ma sukelduda kahte koodi näiteid, mis näitavad nimetatud kolme ossa.

26
00:01:19,000 --> 00:01:23,000
Lõpuks ma läbi protsessi ja mõned tema kõige olulisemad detailid.

27
00:01:23,000 --> 00:01:25,000
Nagu iga fail, mis istub oma töölaual

28
00:01:25,000 --> 00:01:28,000
Esimene asi, mida teha on avada.

29
00:01:28,000 --> 00:01:31,000
C teeme seda deklareerides kursor eelnevalt struct

30
00:01:31,000 --> 00:01:33,000
mis tähistab faili kettal.

31
00:01:33,000 --> 00:01:38,460
Selles funktsioon kõne, me ka otsustada, kas me tahame kirjutada või lugeda failist.

32
00:01:38,460 --> 00:01:41,660
Järgmine, mida me teeme tegelik lugemise ja kirjutamisega.

33
00:01:41,660 --> 00:01:44,800
On mitmeid spetsialiseerunud funktsioone saame kasutada seda osa,

34
00:01:44,800 --> 00:01:48,790
ja peaaegu kõik neist algavad tähega F, mis tähistab faili.

35
00:01:48,790 --> 00:01:53,560
Lõpuks sarnaneb väike punane X ülemises nurgas failide avamiseks arvutis,

36
00:01:53,560 --> 00:01:56,680
me sulgeda fail, mille lõplik funktsioon kõne.

37
00:01:56,680 --> 00:01:59,540
Nüüd, kui meil on üldine ettekujutus sellest, mida me teeme,

38
00:01:59,540 --> 00:02:02,000
olgem sukelduda kood.

39
00:02:02,000 --> 00:02:06,100
>> Selles kataloogis on meil kaks C faile ja neile vastavad täitmisfaili faile.

40
00:02:06,100 --> 00:02:09,710
Kirjutusmasina programm kestab ühe käsurea argument,

41
00:02:09,710 --> 00:02:12,060
dokumendi nimetus soovime luua.

42
00:02:12,060 --> 00:02:16,160
Sel juhul me kutsume seda doc.txt.

43
00:02:16,160 --> 00:02:19,080
Olgem käivitage programm ja sisesta paar rida.

44
00:02:19,080 --> 00:02:23,660
Tere. Minu nimi on Jason.

45
00:02:23,660 --> 00:02:26,710
Lõpuks me kirjuta "quit."

46
00:02:26,710 --> 00:02:29,720
Kui me nüüd loetleda kõik failid sellesse kataloogi,

47
00:02:29,720 --> 00:02:33,770
näeme, et uus dokument olemas nn doc.txt.

48
00:02:34,190 --> 00:02:36,110
See fail see programm just loodud.

49
00:02:36,110 --> 00:02:40,520
Ja muidugi, see liiga on midagi enamat kui pikk jada nulle ja ühtesid.

50
00:02:41,100 --> 00:02:43,260
Kui me avame selle uue faili

51
00:02:43,260 --> 00:02:45,870
näeme 3 rida koodi me sisenesime meie programm -

52
00:02:46,060 --> 00:02:49,060
Tere. Mai nimi on Jason.

53
00:02:49,580 --> 00:02:52,090
Aga mis tegelikult toimub, kui typewriter.c jookseb?

54
00:02:52,810 --> 00:02:55,520
Esimene rida huvi meie jaoks on line 24.

55
00:02:55,560 --> 00:02:58,490
Seda joont, me deklareerime oma faili viitaja.

56
00:02:59,080 --> 00:03:03,140
Funktsioon, mis tagastab see pointer, fopen, võtab kaks argumenti.

57
00:03:03,140 --> 00:03:07,440
Esimene on faili nimi koos faililaiendiga, kui see on asjakohane.

58
00:03:07,440 --> 00:03:10,980
Tuletame meelde, et faililaiend ei mõjuta faili madalaimal tasemel.

59
00:03:10,980 --> 00:03:14,640
Oleme alati tegelevad pikk jada nulle ja ühtesid.

60
00:03:14,640 --> 00:03:19,630
Aga see ei mõju kuidas failid on tõlgendatud ja milliseid kasutatakse neid avada.

61
00:03:19,630 --> 00:03:22,290
Teine argument fopen on ühe tähe

62
00:03:22,290 --> 00:03:25,300
mis seisab selle eest, mida me kavatseme teha pärast avame faili.

63
00:03:25,300 --> 00:03:30,630
On kolm võimalust selle argumendi - W, R ja A.

64
00:03:30,630 --> 00:03:34,900
Valisime w käesoleval juhul, sest tahame kirjutada faili.

65
00:03:34,900 --> 00:03:38,820
R, kui saad ilmselt arvan, on lugemiseks failile.

66
00:03:38,820 --> 00:03:41,760
Ja on lisades toimikusse.

67
00:03:41,760 --> 00:03:44,960
Kuigi nii w ja võib kasutada kirjalikult faili,

68
00:03:44,960 --> 00:03:47,460
w hakkab kirjaliku faili algusest

69
00:03:47,460 --> 00:03:50,810
ja potentsiaalselt kirjutada mingeid andmeid, mis on eelnevalt salvestatud.

70
00:03:50,810 --> 00:03:54,070
Vaikimisi faili avame, kui ta seda juba ei ole,

71
00:03:54,070 --> 00:03:57,180
on loodud meie praegune töökataloogi.

72
00:03:57,180 --> 00:04:00,540
Kuid kui me tahame pääseda või luua faili teise asukohta,

73
00:04:00,540 --> 00:04:02,650
aastal esimene argument fopen,

74
00:04:02,650 --> 00:04:05,840
me võib määrata faili tee peale faili nime.

75
00:04:05,840 --> 00:04:09,490
Kuigi esimene osa selles protsessis on vaid üks rida koodi pikk,

76
00:04:09,490 --> 00:04:12,350
see on alati hea tava lisada veel mõni rida

77
00:04:12,350 --> 00:04:15,930
et kontrollida, et tagada fail edukalt avanud või loonud.

78
00:04:15,930 --> 00:04:20,300
Kui fopen tagastab null, me ei tahaks liikuda edasi meie programmi,

79
00:04:20,300 --> 00:04:23,270
ja see võib juhtuda siis, kui operatsioonisüsteem on mälu otsas

80
00:04:23,270 --> 00:04:27,940
või kui me püüame avada faili kataloog, millele meil ei olnud õige õigused.

81
00:04:27,940 --> 00:04:31,780
>> Teine osa protsessist toimub kirjutusmasin on samas silmus.

82
00:04:31,780 --> 00:04:35,000
Me kasutame CS50 raamatukogu funktsiooni, et saada sisend kasutaja,

83
00:04:35,000 --> 00:04:37,190
ja eeldades, et nad ei taha loobuda programm,

84
00:04:37,190 --> 00:04:41,940
me kasutame funktsiooni fputs võtta nöör ja kirjutada see fail.

85
00:04:41,940 --> 00:04:46,700
fputs on ainult üks paljudest funktsioone saaksime kasutada, et kirjutada fail.

86
00:04:46,700 --> 00:04:51,920
Teised on ümbernimetamisel nimega, fputc, ja isegi fprintf.

87
00:04:51,920 --> 00:04:54,840
Sõltumata konkreetse funktsiooni me lõpuks kasutavad, kuigi

88
00:04:54,840 --> 00:04:57,480
kõik nad peavad teadma, saab neid argumente,

89
00:04:57,480 --> 00:04:59,670
vähemalt kahte asja -

90
00:04:59,670 --> 00:05:03,140
mida on vaja kirjutada ja kui see tuleb kirjutada.

91
00:05:03,140 --> 00:05:07,240
Meie puhul sisend on string, mis tuleb kirjutada

92
00:05:07,240 --> 00:05:11,290
ja fp on viit, mis suunab meid sinna, kus me kirjalikult.

93
00:05:11,290 --> 00:05:15,330
Selles programmis, teise osa protsess on üsna lihtne.

94
00:05:15,330 --> 00:05:17,360
Me lihtsalt ära string kasutaja

95
00:05:17,360 --> 00:05:22,120
ja lisada see otse meie fail vähe-to-no input validation või turvakontrolle.

96
00:05:22,120 --> 00:05:26,160
Sageli aga teise osa astub suurema osa oma kood.

97
00:05:26,160 --> 00:05:30,580
Lõpuks osa kolm on real 58, kus me sulgeda fail.

98
00:05:30,580 --> 00:05:34,860
Siin me kutsume kirjutamisel ja edastada see meie algse faili pointer.

99
00:05:34,860 --> 00:05:39,500
Sellele järgnenud rida, me läheme tagasi nulli, signalisatsiooni lõpuks meie programm.

100
00:05:39,500 --> 00:05:42,630
Ja, jah, osa kolm on nii lihtne.

101
00:05:42,630 --> 00:05:45,260
>> Liigume edasi lugemine faile.

102
00:05:45,260 --> 00:05:48,220
Tagasi meie kataloogi meil fail nimega printer.c.

103
00:05:48,220 --> 00:05:50,910
Lähme sõitma seda faili me lihtsalt loodud -

104
00:05:50,910 --> 00:05:53,350
doc.txt.

105
00:05:53,350 --> 00:05:58,150
See programm, nagu nimigi ütleb, on lihtsalt välja printida faili sisu edastatakse see.

106
00:05:58,150 --> 00:06:00,230
Ja seal on meil see.

107
00:06:00,230 --> 00:06:03,780
Rida koodi olime trükitud varem ja salvestatud doc.txt.

108
00:06:03,780 --> 00:06:06,980
Tere. Minu nimi on Jason.

109
00:06:06,980 --> 00:06:09,120
Kui me sukelduda printer.c,

110
00:06:09,120 --> 00:06:13,570
näeme, et palju koodi näeb välja sarnane sellega, mida me lihtsalt kõndis läbi typewriter.c.

111
00:06:13,570 --> 00:06:16,720
Tõepoolest rida 22, kus avasime faili

112
00:06:16,720 --> 00:06:19,220
ja rida 39, kus me suletud faili

113
00:06:19,220 --> 00:06:23,890
on mõlemad peaaegu identne typewriter.c, välja arvatud fopen teine ​​argument.

114
00:06:23,890 --> 00:06:26,510
Seekord loed failist

115
00:06:26,510 --> 00:06:29,040
nii oleme otsustanud r asemel w.

116
00:06:29,040 --> 00:06:31,950
Seega, olgem keskenduda teine ​​osa protsessist.

117
00:06:31,950 --> 00:06:36,060
Kooskõlas 35, kui teine ​​tingimus meie 4 silmuse,

118
00:06:36,060 --> 00:06:38,590
me helistada fgets,

119
00:06:38,590 --> 00:06:42,190
kaaslane funktsiooni fputs varem.

120
00:06:42,190 --> 00:06:44,660
Seekord on meil kolm argumenti.

121
00:06:44,660 --> 00:06:48,810
Esimene on viit massiivi märki kus string salvestatakse.

122
00:06:48,810 --> 00:06:52,670
Teine on maksimaalne tähemärkide arv lugeda.

123
00:06:52,670 --> 00:06:56,010
Ja kolmas on kursor fail, kellega me töötame.

124
00:06:56,010 --> 00:07:00,780
Märkad, et loop lõpeb, kui fgets tagastab null.

125
00:07:00,780 --> 00:07:02,940
On kaks põhjust, et see võis juhtuda.

126
00:07:02,940 --> 00:07:05,380
Esiteks võib olla tekkinud viga.

127
00:07:05,380 --> 00:07:10,740
Teiseks ja veelgi tõenäolisemalt faili lõppu jõudsid ja siis rohkem tähti lugeda.

128
00:07:10,740 --> 00:07:14,040
Kui sa ei tea, kaks funktsiooni ei eksisteeri, mis võimaldavad meil öelda

129
00:07:14,040 --> 00:07:17,160
mistõttu on põhjust selle konkreetse nullviit.

130
00:07:17,160 --> 00:07:21,090
Ja ei ole üllatav, kuna nad on pistmist failidega töötamist,

131
00:07:21,090 --> 00:07:26,940
nii ferror funktsioon ja feof funktsioon algavad tähega f.

132
00:07:26,940 --> 00:07:32,130
>> Lõpuks, enne kui me järeldada, üks kiire märkus umbes faili lõppu funktsioon,

133
00:07:32,130 --> 00:07:36,690
mis, nagu just mainitud, on kirjutatud feof.

134
00:07:36,690 --> 00:07:41,550
Sageli leiad ise, kasutades samal ajal ja silmad järk lugeda oma teed läbi faile.

135
00:07:41,550 --> 00:07:45,790
Seega peate viis end need silmad pärast jõuate lõpuks need failid.

136
00:07:45,790 --> 00:07:50,510
Üleskutse feof oma faili viitaja ja kontrollides, et näha, kas see on tõsi

137
00:07:50,510 --> 00:07:52,310
teeks just seda.

138
00:07:52,310 --> 00:07:59,820
Seega samas silmus tingimusega (! Feof (fp)) võib tunduda täiesti sobiv lahendus.

139
00:07:59,820 --> 00:08:03,770
Kuid ütleme, et meil on üks rida jäänud meie tekstifaili.

140
00:08:03,770 --> 00:08:07,130
Me võida samas loop ja kõik õnnestub nagu planeeritud.

141
00:08:07,130 --> 00:08:12,750
Järgmisel ringil läbi, meie programm vaadata, kui feof FP on tõsi,

142
00:08:12,750 --> 00:08:15,430
kuid - ja see on oluline punkt, et mõista siin -

143
00:08:15,430 --> 00:08:17,770
see ei ole tõsi veel.

144
00:08:17,770 --> 00:08:21,110
Ongi, sest eesmärk feof ei ole kontrollida

145
00:08:21,110 --> 00:08:24,400
Kui järgmine üleskutse lugeda funktsioon tabab faili lõppu,

146
00:08:24,400 --> 00:08:28,190
vaid pigem kontrollida, kas faili lõppu ei ole veel saavutatud.

147
00:08:28,190 --> 00:08:30,140
Juhul Selles näites

148
00:08:30,140 --> 00:08:32,780
lugedes viimase rea meie fail läheb täiesti sujuvalt,

149
00:08:32,780 --> 00:08:36,210
kuid programm ei tea veel, et oleme tabanud end meie fail.

150
00:08:36,210 --> 00:08:40,549
See on alles see üks täiendav lugenud, et see letid faili lõppu.

151
00:08:40,549 --> 00:08:43,210
Seega õige tingimus oleks järgmine:

152
00:08:43,210 --> 00:08:49,330
fgets ja tema kolm argumenti - toodang, suurus väljund, ja fp -

153
00:08:49,330 --> 00:08:52,570
ja kõik see ei võrdu tühjaks.

154
00:08:52,570 --> 00:08:55,260
See on meetod, võtsime printer.c,

155
00:08:55,260 --> 00:08:57,890
ja sel juhul pärast silmus mahasõidud,

156
00:08:57,890 --> 00:09:04,290
võid helistada feof või ferror on teavitada kasutajat, et erilisi põhjendusi väljumise see silmus.

157
00:09:04,290 --> 00:09:08,100
>> Kirjutamine ja lugemine failist on selle kõige lihtsamas,

158
00:09:08,100 --> 00:09:10,150
lihtne 3-osa protsessist.

159
00:09:10,150 --> 00:09:12,530
Esiteks, me faili avada.

160
00:09:12,530 --> 00:09:16,740
Teiseks, me paneme mõned asjad meie fail või võtta mõned asjad välja.

161
00:09:16,740 --> 00:09:19,200
Kolmandaks, me sulgeda fail.

162
00:09:19,200 --> 00:09:21,170
Esimene ja viimane osa on lihtne.

163
00:09:21,170 --> 00:09:23,920
Keskosa on kui keeruline värk asub.

164
00:09:23,920 --> 00:09:27,760
Ja kuigi all kapuuts me alati tegelevad pikk jada nulle ja ühtesid,

165
00:09:27,760 --> 00:09:30,710
see ei aitaks, kui kodeerimine lisada kiht võtmiseks

166
00:09:30,710 --> 00:09:35,350
mis lülitab jada millekski, mis meenutab rohkem mida me oleme harjunud nägema.

167
00:09:35,350 --> 00:09:39,570
Näiteks, kui me töötame koos 24-bit bitmap faili,

168
00:09:39,570 --> 00:09:43,290
me tõenäoliselt lugemise või kirjutamise kolm baiti korraga.

169
00:09:43,290 --> 00:09:46,450
Sellisel juhul oleks mõistlik määratleda ja asjakohaselt nime

170
00:09:46,450 --> 00:09:48,980
struct mis on 3 baiti suur.

171
00:09:48,980 --> 00:09:51,410
>> Kuigi failidega töötamist võib tunduda keeruline,

172
00:09:51,410 --> 00:09:54,530
kasutades neid võimaldab meil teha midagi tõeliselt tähelepanuväärne.

173
00:09:54,530 --> 00:09:58,880
Me saame muuta olukorda maailmas väljaspool meie programmi,

174
00:09:58,880 --> 00:10:01,730
saame luua midagi, mis elab sealpool elu meie programm,

175
00:10:01,730 --> 00:10:07,190
või saame ka muuta midagi, mis loodi enne meie programmi käivitamisel.

176
00:10:07,190 --> 00:10:11,210
Suhtlemine failid on tõeliselt võimas osa programmeerimine C.

177
00:10:11,210 --> 00:10:15,300
ja ma olen põnevil, et näha, mida sa lähed, et luua koos seda koodi tulla.

178
00:10:15,300 --> 00:10:19,770
Minu nimi on Jason Hirschhorn. See on CS50.

179
00:10:19,770 --> 00:10:21,770
[CS50.TV]

180
00:10:21,770 --> 00:10:25,940
>> [Naer]

181
00:10:25,940 --> 00:10:29,330
Okei. Üks võtta. Läheb lahti.

182
00:10:49,000 --> 00:10:52,140
Kui me mõtleme faili - >> Oh, oota. Vabandust.

183
00:10:52,140 --> 00:10:56,800
[Naer] Okei.

184
00:11:06,620 --> 00:11:09,970
Hei sina seal.

185
00:11:13,670 --> 00:11:16,310
Kui me mõtleme faili -

186
00:11:17,610 --> 00:11:20,710
Kui te arvate faili - Okei. Ütle mulle, kui sa oled valmis.

187
00:11:20,710 --> 00:11:22,520
Tore küll.

188
00:11:22,520 --> 00:11:26,180
Kuigi lugemine teleprompter võib tunduda - ei. Minu halb.