1
00:00:06,692 --> 00:00:08,780
[Powered by Google Translate] VIVLA SHIKOWIT: Üks keeles ehitada tähtis

2
00:00:08,780 --> 00:00:10,990
programmeerimine on muutuv.

3
00:00:10,990 --> 00:00:13,440
Just nagu algkool algebra, muutuja on

4
00:00:13,440 --> 00:00:15,710
midagi, mis esindab väärtuse.

5
00:00:15,710 --> 00:00:17,440
Näiteks muutuja x võib

6
00:00:17,440 --> 00:00:19,910
esindab täisarv 42.

7
00:00:19,910 --> 00:00:24,980
Siis, kui muutuja y on võrdne x pluss 1, y on võrdne 43.

8
00:00:24,980 --> 00:00:27,260
Töö muutujate C on veidi keerukam kui

9
00:00:27,260 --> 00:00:28,420
algebra küll.

10
00:00:28,420 --> 00:00:30,770
Esiteks sa pead kuulutada muutuja.

11
00:00:30,770 --> 00:00:33,210
Deklareerimine tähendab täpselt seda, mida see kõlab nagu, et sa oled

12
00:00:33,210 --> 00:00:35,450
deklareerib C kompilaator, et olete loomas uut

13
00:00:35,450 --> 00:00:38,720
muutuja, et te ei kavatse kasutada seda oma koodi.

14
00:00:38,720 --> 00:00:40,920
See tähendab ka seda, et kui sa kuulutada muutuja kuid mitte kunagi

15
00:00:40,920 --> 00:00:43,210
seda kasutada, C kompilaator viskavad viga, et oma

16
00:00:43,210 --> 00:00:45,770
muutuja on deklareeritud, kuid kunagi kasutanud.

17
00:00:45,770 --> 00:00:48,070
Vaatame, kuidas kuulutada muutuja.

18
00:00:48,070 --> 00:00:49,740
Süntaks on üsna lihtne.

19
00:00:49,740 --> 00:00:52,240
Kõik, mida pead tegema, on kirjutada üks põhilisi muutuja

20
00:00:52,240 --> 00:00:55,470
andmetüübid teile kättesaadavaks C. Ja siis nimi

21
00:00:55,470 --> 00:00:56,940
muutuja koos

22
00:00:56,940 --> 00:00:58,560
semikooloniga lõpetada avalduse.

23
00:00:58,560 --> 00:01:01,050
Siin on näide deklareerida muutuja x, mis korraldab

24
00:01:01,050 --> 00:01:02,620
täisarvuni.

25
00:01:02,620 --> 00:01:05,650
Sa lihtsalt kirjutada int x semikooloniga.

26
00:01:05,650 --> 00:01:06,840
See oli lihtne.

27
00:01:06,840 --> 00:01:09,030
Nüüd tegelikult kasutada muutuja me lihtsalt tunnistada, me

28
00:01:09,030 --> 00:01:11,380
on väärtustada seda.

29
00:01:11,380 --> 00:01:14,640
Muutujaid C tehakse kasutades võrdusmärk.

30
00:01:14,640 --> 00:01:15,750
Siin on näide.

31
00:01:15,750 --> 00:01:20,070
Me deklareeritud int x, ja siis me ütleme x võrdub 42.

32
00:01:20,070 --> 00:01:22,160
Kui püüad omistada väärtus muutuja enne

33
00:01:22,160 --> 00:01:24,720
kuulutada, tõlkija viskavad viga.

34
00:01:24,720 --> 00:01:27,210
Näiteks see skript ei tööta.

35
00:01:27,210 --> 00:01:30,540
Tuvastada int x, ütleme, et x on võrdne 42, ja

36
00:01:30,540 --> 00:01:32,800
määrata x pluss 1 a.

37
00:01:32,800 --> 00:01:35,440
Aga sel juhul, y ei ole tuvastatud veel, kuid see

38
00:01:35,440 --> 00:01:36,800
skript töötaks.

39
00:01:36,800 --> 00:01:40,650
Me kuulutame täisarv x, seadsime x võrdub 42, siis me

40
00:01:40,650 --> 00:01:44,840
tunnistada täisarv y ja siis pane see võrdne x pluss 1.

41
00:01:44,840 --> 00:01:47,485
Nagu näete, on meil kuulutada muutuja enne kui me

42
00:01:47,485 --> 00:01:49,380
saab määrata väärtused ta.

43
00:01:49,380 --> 00:01:52,140
See on nägelus kuulutada iga muutuja eraldi real

44
00:01:52,140 --> 00:01:54,510
Enne, kui saate määrata ja seda kasutada.

45
00:01:54,510 --> 00:01:57,330
Sellepärast C on järgmised stenografisti süntaks.

46
00:01:57,330 --> 00:02:01,750
Int x võrdub 42, int y võrdub x pluss 1.

47
00:02:01,750 --> 00:02:04,330
Kuigi see süntaks on mugav, raske osa on

48
00:02:04,330 --> 00:02:07,340
et iga rida see kood on tegelikult teevad kaks asja -

49
00:02:07,340 --> 00:02:11,160
nii kuulutatakse muutuja ja väärtuse omistamise ta.

50
00:02:11,160 --> 00:02:13,110
Veenduge, et hoida seda vahet pidama, samas

51
00:02:13,110 --> 00:02:15,340
kasutades stenografisti märke.

52
00:02:15,340 --> 00:02:17,690
Enne, kui minna teisi näiteid, lase kaane

53
00:02:17,690 --> 00:02:20,030
konventsioonide nimetamisel muutujad.

54
00:02:20,030 --> 00:02:22,320
Siiani oleme kasutanud klassikalist klambrid klassi

55
00:02:22,320 --> 00:02:23,260
kooli algebra -

56
00:02:23,260 --> 00:02:25,260
x ja y.

57
00:02:25,260 --> 00:02:27,340
Kuigi need kindlasti töötada muutuja nimed, nad ei ole

58
00:02:27,340 --> 00:02:28,870
väga kirjeldav.

59
00:02:28,870 --> 00:02:30,140
Selle asemel, et üksikute märkide või

60
00:02:30,140 --> 00:02:32,420
sõnad, proovige kasutada väljendeid.

61
00:02:32,420 --> 00:02:35,580
Nii et kui sa lugedes münti, ärge kasutage X või N,

62
00:02:35,580 --> 00:02:38,760
kuid kasutada midagi numbercoins või num münte.

63
00:02:38,760 --> 00:02:41,750
See välistab mitmetähenduslikkuse oma koodi, et igaüks skaneerimine

64
00:02:41,750 --> 00:02:43,730
see võib kergesti mõista, mida kood püüab

65
00:02:43,730 --> 00:02:45,200
täita.

66
00:02:45,200 --> 00:02:48,180
Naming muutujaid lausete asemel üksikuid sõnu on

67
00:02:48,180 --> 00:02:50,650
kirjeldav ja kasulik, kuid iga sõna fraas vajab

68
00:02:50,650 --> 00:02:53,720
eraldada loetavust ja stiili.

69
00:02:53,720 --> 00:02:56,470
C, tüüpiline konventsioon on eraldi sõnad koos

70
00:02:56,470 --> 00:02:57,770
alakriips.

71
00:02:57,770 --> 00:03:00,150
Nii täisarv kasutada jälgida münti

72
00:03:00,150 --> 00:03:04,610
võiks tinglikult nimetada num_coins või number_coins.

73
00:03:04,610 --> 00:03:05,970
Teised keeled on konventsiooni

74
00:03:05,970 --> 00:03:07,550
kasutamise kaamel puhul.

75
00:03:07,550 --> 00:03:10,180
Esimene sõna on väiksed, ja ülejäänud on kapitaliseeritud

76
00:03:10,180 --> 00:03:12,620
ilma tühikuteta või lahuselu-vahel.

77
00:03:12,620 --> 00:03:14,790
Sest kõik meie koodi C küll, saadame seismise

78
00:03:14,790 --> 00:03:16,950
alakriips konventsiooni.

79
00:03:16,950 --> 00:03:19,190
Nüüd vaatame veel mõned näited kuidas sa võiksid kasutada

80
00:03:19,190 --> 00:03:22,070
muutujate C. Esimene on jätkuks

81
00:03:22,070 --> 00:03:23,370
meie eelmise näite.

82
00:03:23,370 --> 00:03:26,290
Me kuulutame x ja seadke see võrdub 42.

83
00:03:26,290 --> 00:03:29,640
Järgmine me kuulutame y ja pani võrdne x pluss 1 nii et see on

84
00:03:29,640 --> 00:03:31,340
võrdne 43.

85
00:03:31,340 --> 00:03:34,650
Lõpuks seadsime x olla võrdne 5.

86
00:03:34,650 --> 00:03:37,070
Nüüd sellest, mis on y väärtus?

87
00:03:37,070 --> 00:03:40,080
Kuigi oleme muutnud x väärtus on 5, väärtus

88
00:03:40,080 --> 00:03:43,010
y-st on ikka 43.

89
00:03:43,010 --> 00:03:45,840
Kui me määratud y on võrdne x pluss 1, x

90
00:03:45,840 --> 00:03:47,960
võrdus 42.

91
00:03:47,960 --> 00:03:50,650
Kuigi oleme muutnud väärtus x, y väärtus

92
00:03:50,650 --> 00:03:52,280
jääb samaks.

93
00:03:52,280 --> 00:03:54,340
Mis siis, kui me tahame y on võrdne praeguse

94
00:03:54,340 --> 00:03:56,310
väärtus x pluss 1?

95
00:03:56,310 --> 00:03:58,860
Kuna me oleme juba deklareeritud muutuja y, saame lihtsalt

96
00:03:58,860 --> 00:04:04,650
kirjutada y võrdub x pluss 1 uuesti nüüd seatud y võrdne 6.

97
00:04:04,650 --> 00:04:07,730
Järgnevalt vaatleme, kuidas kasutada muutujaid silmad.

98
00:04:07,730 --> 00:04:09,340
Huvides see näide, olgem luua

99
00:04:09,340 --> 00:04:11,110
silmus, mis töötab igavesti.

100
00:04:11,110 --> 00:04:12,880
Nii nagu hoiatus, siis ilmselt ei tohiks seda teha

101
00:04:12,880 --> 00:04:13,740
tegelik kood -

102
00:04:13,740 --> 00:04:16,649
vähemalt mitte siis, kui sa kunagi tahad seda peatatakse.

103
00:04:16,649 --> 00:04:20,399
Kui koodi ütleme samas tõsi, kuulutada int x ja seadke see

104
00:04:20,399 --> 00:04:24,250
võrdne x pluss 1, ja seejärel printida, et muutuja.

105
00:04:24,250 --> 00:04:26,390
Kui te ei tunne seda, väljatrükk funktsiooni

106
00:04:26,390 --> 00:04:28,780
lihtsalt trükib midagi konsooli.

107
00:04:28,780 --> 00:04:32,110
Sel juhul asendab see protsent d väärtusega x

108
00:04:32,110 --> 00:04:33,430
ning prindib.

109
00:04:33,430 --> 00:04:35,850
See kood proovib seda printida täisarvud lõpmatult alustades

110
00:04:35,850 --> 00:04:37,930
ühe ja läheb ülespoole, kuid seal on

111
00:04:37,930 --> 00:04:39,470
midagi valesti.

112
00:04:39,470 --> 00:04:41,780
Esimene väide me üritame täita on int x

113
00:04:41,780 --> 00:04:43,750
võrdub x pluss 1.

114
00:04:43,750 --> 00:04:45,690
Olgem murda see avaldus kahte meetmeid, mis on

115
00:04:45,690 --> 00:04:47,250
tegelikult toimub.

116
00:04:47,250 --> 00:04:50,800
Esimene samm on tunnistada muutuja, täisarv x.

117
00:04:50,800 --> 00:04:53,130
Järgmine samm on määrata selle väärtust.

118
00:04:53,130 --> 00:04:55,060
Kirjutamine kaks sammu eraldi, saame näha, mida

119
00:04:55,060 --> 00:04:56,240
Küsimus on -

120
00:04:56,240 --> 00:04:59,120
int x ja x võrdub x pluss 1.

121
00:04:59,120 --> 00:05:02,950
Kui me püüame anda x väärtus x pluss 1, muutuja x

122
00:05:02,950 --> 00:05:04,910
paremal servas loovutamine ei ole isegi

123
00:05:04,910 --> 00:05:06,510
on väärtus veel.

124
00:05:06,510 --> 00:05:08,450
Siin on, kuidas sa tegelikult seda teha.

125
00:05:08,450 --> 00:05:11,480
Esiteks me kuulutame muutuja x ja seadke see võrdne 0-ga.

126
00:05:11,480 --> 00:05:13,030
Järgmine me silmus lõpmatult -

127
00:05:13,030 --> 00:05:15,940
iga kord koodi silmuseid me juurdekasvu väärtust x,

128
00:05:15,940 --> 00:05:18,000
mis tähendab, et me seda suurendada 1 võrra.

129
00:05:18,000 --> 00:05:20,820
Ja siis kui me seda välja printida, see oleks lõpuks trükkimine

130
00:05:20,820 --> 00:05:22,100
täpselt see, mida tahtsime -

131
00:05:22,100 --> 00:05:24,910
1, 2, 3, ja nii edasi.

132
00:05:24,910 --> 00:05:27,570
See on lihtsalt veel üks näide sellest, kuidas saame kasutada muutujaid.

133
00:05:27,570 --> 00:05:29,190
See on kõik, mis meil on teile kohe.

134
00:05:29,190 --> 00:05:32,290
Ma olen Vivla Shikowit, ja see on CS50.