1
00:00:00,000 --> 00:00:05,330

2
00:00:05,330 --> 00:00:07,870
>> SPEAKER: Siiani on tõenäoline
et enamik teie programmid

3
00:00:07,870 --> 00:00:10,170
on natuke üürike.

4
00:00:10,170 --> 00:00:13,310
Sa jooksed programmi nagu Mario või ahne.

5
00:00:13,310 --> 00:00:17,350
Ta teeb midagi, siis äkki küsib
kasutaja mõned andmed,

6
00:00:17,350 --> 00:00:20,400
prindi mõned väljund ekraanile,
aga siis, kui oma programmi üle,

7
00:00:20,400 --> 00:00:23,252
seal on tõesti mingit tõendit seal
see oli kunagi joosta esimese koha.

8
00:00:23,252 --> 00:00:25,960
Ma mõtlen, kindel, siis oleks jäänud
see oli avatud terminali aknas

9
00:00:25,960 --> 00:00:29,770
aga kui sa selget ekraani, seal on
tõesti mingeid tõendeid, et see olemas.

10
00:00:29,770 --> 00:00:33,720
Meil ei ole mõeldud kõikvõimalike
püsiv, mille puhul teave

11
00:00:33,720 --> 00:00:36,890
mis eksisteerib pärast meie
Programm on peatatud,

12
00:00:36,890 --> 00:00:39,241
või me ei ole kuni selle punktini.

13
00:00:39,241 --> 00:00:41,490
Õnneks küll, c ei
annavad meile võime

14
00:00:41,490 --> 00:00:44,220
seda teha, rakendades
midagi, mida nimetatakse

15
00:00:44,220 --> 00:00:48,330
Faili struktuur, mis põhimõtteliselt
tähistab faili kahekordistuks

16
00:00:48,330 --> 00:00:53,826
Klõpsake oma arvutisse, kui olete
kasutatakse graafilise kasutajaliidese keskkond.

17
00:00:53,826 --> 00:00:55,700
Üldiselt, kui ta töötab
C-ga, me oleme tegelikult

18
00:00:55,700 --> 00:00:59,965
hakatakse koostööd
viiteid files-- faili stars--

19
00:00:59,965 --> 00:01:02,090
va natuke
kui me räägime paar

20
00:01:02,090 --> 00:01:04,560
funktsioone, mis
töötada failiosutajaid.

21
00:01:04,560 --> 00:01:08,990
Sa ei pea olema tõesti kaevatud
liiga sügavale mõista viiteid

22
00:01:08,990 --> 00:01:09,730
ise.

23
00:01:09,730 --> 00:01:12,870
Seal on vähe teeny natuke
kus me räägime neist,

24
00:01:12,870 --> 00:01:18,090
kuid üldiselt failiosutajaid ja
suunanäitajaks, kuid omavahel seotud,

25
00:01:18,090 --> 00:01:20,290
ei ole täpselt sama asi.

26
00:01:20,290 --> 00:01:22,440
>> Mida ma nüüd mõtlen, kui
Ma ütlen püsiv andmed?

27
00:01:22,440 --> 00:01:23,650
Mis on püsiv andmed?

28
00:01:23,650 --> 00:01:25,232
Miks me hoolime sellest?

29
00:01:25,232 --> 00:01:27,190
Ütle, et näiteks
näed programm

30
00:01:27,190 --> 00:01:29,850
või olete ümber kirjutada
programm, mis on mängus,

31
00:01:29,850 --> 00:01:32,960
ja soovite jälgida
Kõike kasutaja liigub

32
00:01:32,960 --> 00:01:36,620
nii et võibolla kui midagi läheb valesti,
saate vaadata faili pärast mängu.

33
00:01:36,620 --> 00:01:39,970
See, mida me mõtleme, kui me
rääkida püsiv andmeid.

34
00:01:39,970 --> 00:01:43,930
>> Selle käigus töötab teie
programmi, faili on loodud.

35
00:01:43,930 --> 00:01:45,680
Ja kui teie programm
on seiskunud,

36
00:01:45,680 --> 00:01:48,689
et fail on ikka veel olemas oma süsteem.

37
00:01:48,689 --> 00:01:50,230
Ja me saame vaadata ja uurida.

38
00:01:50,230 --> 00:01:53,670
Ja nii, et programm oleks seatud
loonud mõned püsivad andmed,

39
00:01:53,670 --> 00:01:57,390
andmed ka pärast programmi
on töö lõpetanud.

40
00:01:57,390 --> 00:02:02,320
>> Nüüd on kõik need funktsioonid, mis töötavad
koos failide loomiseks ja manipuleerimiseks

41
00:02:02,320 --> 00:02:04,940
neil erinevatel viisidel
elan standard io.h,

42
00:02:04,940 --> 00:02:08,210
mis on päisefailist
Sa oled tõenäoliselt juba nael

43
00:02:08,210 --> 00:02:10,910
sealhulgas ülaosas päris
palju kõik oma programmid

44
00:02:10,910 --> 00:02:14,130
kuna see sisaldab üks
kõige kasulikke funktsioone meile,

45
00:02:14,130 --> 00:02:16,130
printf, mis lubab ka
elab standard io.h.

46
00:02:16,130 --> 00:02:20,400
Nii et sa ei pea nael hulka
täiendavaid faile ilmselt

47
00:02:20,400 --> 00:02:23,540
et töötada failiosutajaid.

48
00:02:23,540 --> 00:02:29,980
>> Nüüd iga faili viitaja funktsiooniga,
või iga faili I / O, sisend väljund

49
00:02:29,980 --> 00:02:33,310
funktsioon, nõustub üks
teguritest või sisendite

50
00:02:33,310 --> 00:02:35,822
faili pointer-- välja
ühe, fopen, mille

51
00:02:35,822 --> 00:02:38,280
on see, mida te kasutate, et saada faili
pointer esimese koha.

52
00:02:38,280 --> 00:02:41,010
Aga kui olete avanud
faili ja sa saad failiosutajaid,

53
00:02:41,010 --> 00:02:43,510
saate edastada neid
argumente erinevate funktsioonide

54
00:02:43,510 --> 00:02:46,720
me ei kavatse rääkida
Täna, samuti paljud teised

55
00:02:46,720 --> 00:02:48,520
nii et saate töötada faile.

56
00:02:48,520 --> 00:02:50,980
>> Nii on kuus päris
ühiste põhi- ones

57
00:02:50,980 --> 00:02:52,870
et me ei kavatse rääkida täna.

58
00:02:52,870 --> 00:02:57,160
fopen ja tema kaaslane
funktsiooni kirjutamisel, fgetc

59
00:02:57,160 --> 00:03:02,670
ja tema kaaslane funktsiooni fputc,
ja fread ja tema kaaslane funktsiooni,

60
00:03:02,670 --> 00:03:03,820
fwrite.

61
00:03:03,820 --> 00:03:05,180
Nii lähme otse ta.

62
00:03:05,180 --> 00:03:07,050
>> fopen-- mida see teeb?

63
00:03:07,050 --> 00:03:10,050
Noh, see avab faili ja see
annab teile faili viitaja seda,

64
00:03:10,050 --> 00:03:14,000
nii et saad siis kasutada, et
file pointer argumendina

65
00:03:14,000 --> 00:03:16,730
ükskõik millise muu faili I / O funktsioone.

66
00:03:16,730 --> 00:03:19,100
Kõige tähtsam
meeles pidada koos fopen

67
00:03:19,100 --> 00:03:24,222
on, et kui olete avanud
esitada või teha kõne nagu üks siin,

68
00:03:24,222 --> 00:03:26,930
sa pead veenduge,
et kursorit, et sul tagasi

69
00:03:26,930 --> 00:03:28,320
ei ole võrdne null.

70
00:03:28,320 --> 00:03:31,320
Kui te ei ole vaatasin videot
viiteid, et see ei pruugi mõtet.

71
00:03:31,320 --> 00:03:35,639
Aga kui sa püüad ja apparent
nullviida meenutada,

72
00:03:35,639 --> 00:03:38,180
oma programmi ilmselt kannatada
laevastikuosi [kuuldamatu].

73
00:03:38,180 --> 00:03:40,540
Me tahame veenduda, et me
sain õigustatud pointer tagasi.

74
00:03:40,540 --> 00:03:43,665
Valdav enamus ajast me
saanud õigustatud pointer tagasi

75
00:03:43,665 --> 00:03:45,280
ja see ei ole probleem.

76
00:03:45,280 --> 00:03:46,760
>> Niisiis, kuidas me helistada fopen?

77
00:03:46,760 --> 00:03:48,051
Tundub üsna sarnane sellele.

78
00:03:48,051 --> 00:03:52,690
Faili star ptr-- PTR on üldine
failinimi pointer-- fopen

79
00:03:52,690 --> 00:03:57,300
ja me sündis kaks asja, failinime
ja operatsiooni tahame teha.

80
00:03:57,300 --> 00:04:01,690
Nii et me oleks võinud kõne, mis näeb välja nagu
see-- faili star PTR 1 võrdub fopen

81
00:04:01,690 --> 00:04:04,040
file1.txt.

82
00:04:04,040 --> 00:04:07,020
Ja operatsiooni olen valinud on r.

83
00:04:07,020 --> 00:04:08,639
>> Mis sa arvad, r on siin?

84
00:04:08,639 --> 00:04:11,180
Millised on asju, mida me
võiksid teha faile?

85
00:04:11,180 --> 00:04:13,760

86
00:04:13,760 --> 00:04:17,500
Nii r on toiming, et me
valida, kui me tahame, et lugeda faili.

87
00:04:17,500 --> 00:04:20,260
Nii et me oleks põhimõtteliselt kui
me helistada niimoodi

88
00:04:20,260 --> 00:04:25,440
saada end faili viitaja
nii et võiksime lugeda andmeid

89
00:04:25,440 --> 00:04:27,770
alates file1.txt.

90
00:04:27,770 --> 00:04:34,190
>> Samamoodi võiksime avada faili 2.txt
kirjutamiseks ja nii saame edasi ptr2,

91
00:04:34,190 --> 00:04:38,210
faili viitaja lõin siin
argumendina ühtegi funktsiooni, mis

92
00:04:38,210 --> 00:04:40,080
kirjutab andmed faili.

93
00:04:40,080 --> 00:04:43,767
Ja sarnane kirjalikult, seal on
Samuti võimalus lisada, a.

94
00:04:43,767 --> 00:04:45,600
Erinevus
kirjalikult ja kleebi

95
00:04:45,600 --> 00:04:50,920
on see, et kui sa kirjutad faili,
kui sa helistada fopen kirjutamiseks

96
00:04:50,920 --> 00:04:54,761
ja mis fail on juba olemas, see on
läheb üle kirjutada kogu toimikule.

97
00:04:54,761 --> 00:04:56,510
See saab alustada
alguses,

98
00:04:56,510 --> 00:04:58,820
kustutab kõik andmed
see on juba olemas.

99
00:04:58,820 --> 00:05:02,210
>> Arvestades, kui avate seda lisades,
see läheb lõpuks faili

100
00:05:02,210 --> 00:05:04,340
kui seal on juba teksti
või teavet selle,

101
00:05:04,340 --> 00:05:06,040
ja see on siis alustada
kirjalikult sealt.

102
00:05:06,040 --> 00:05:08,570
Nii et sa ei kaota tahes
teavet, mida olete teinud.

103
00:05:08,570 --> 00:05:12,110
Kas soovite kirjutada või lisada
omamoodi sõltub olukorrast.

104
00:05:12,110 --> 00:05:16,840
Aga sa ilmselt tead, mida
õigus tehing on, kui saabub aeg.

105
00:05:16,840 --> 00:05:18,020
Nii et fopen.

106
00:05:18,020 --> 00:05:18,930
>> Aga kirjutamisel?

107
00:05:18,930 --> 00:05:21,600
Noh, päris lihtsalt, kirjutamisel
lihtsalt võtab faili viitaja.

108
00:05:21,600 --> 00:05:24,000
Ja kui te võite arvata,
sulgub et fail.

109
00:05:24,000 --> 00:05:29,270
Ja kui me oleme suletud faili, me ei saa
täita enam faili I / O funktsioone,

110
00:05:29,270 --> 00:05:31,420
lugemise või kirjutamise, toimiku kohta.

111
00:05:31,420 --> 00:05:36,444
Meil on uuesti avada
esitada muul ajal, et

112
00:05:36,444 --> 00:05:38,610
jätkata koostööd
see kasutades I / O funktsioone.

113
00:05:38,610 --> 00:05:41,520
Nii kirjutamisel tähendab, et me teinud
töötavad selle faili.

114
00:05:41,520 --> 00:05:44,690
Ja kõik peame läbima on
nimi faili viitaja.

115
00:05:44,690 --> 00:05:50,010
Nii et paar libiseb tagasi, me
fopened faili 1 dot teksti lugemine

116
00:05:50,010 --> 00:05:52,854
ja me määrata, et
file pointer ptr1.

117
00:05:52,854 --> 00:05:55,020
Nüüd oleme otsustanud me oleme
teinud lugemine, et fail.

118
00:05:55,020 --> 00:05:56,561
Meil ei ole vaja teha enam sellega.

119
00:05:56,561 --> 00:05:58,890
Me ei saa lihtsalt kirjutamisel ptr1.

120
00:05:58,890 --> 00:06:01,950
Ja samamoodi võiksime
kirjutamisel teisi ones.

121
00:06:01,950 --> 00:06:02,450
Hästi.

122
00:06:02,450 --> 00:06:03,700
Nii et on avamise ja sulgemise.

123
00:06:03,700 --> 00:06:05,780
Need on kaks peamist
käivitada.

124
00:06:05,780 --> 00:06:08,050
>> Nüüd tahame tegelikult
teha mõned huvitavad asjad,

125
00:06:08,050 --> 00:06:11,940
ja esimene funktsioon, mida me tulen
näha, et teen seda on fgetc--

126
00:06:11,940 --> 00:06:14,110
Fail Hangi iseloomu.

127
00:06:14,110 --> 00:06:17,350
Seda fgetc üldiselt
oleks tõlkida.

128
00:06:17,350 --> 00:06:20,190
Selle eesmärk elus on
loe järgmine sümbol,

129
00:06:20,190 --> 00:06:22,079
või kui see on teie väga
Esimene kõne fgetc

130
00:06:22,079 --> 00:06:23,870
Konkreetse faili
esimene märk.

131
00:06:23,870 --> 00:06:26,210
Aga siis pärast seda,
saad järgmise,

132
00:06:26,210 --> 00:06:31,500
juba järgmisel iseloomu, et fail,
ja salvestab selle märk muutuja.

133
00:06:31,500 --> 00:06:34,490
Kuna me oleme siin teinud,
char ch võrdub fgetc,

134
00:06:34,490 --> 00:06:36,389
pass nime faili viitaja.

135
00:06:36,389 --> 00:06:38,180
Jällegi, see on väga
siin oluline meeles pidada

136
00:06:38,180 --> 00:06:41,430
et selleks, et olla
see operatsioon õnnestub,

137
00:06:41,430 --> 00:06:45,690
faili viitaja ise vist
avati lugemiseks.

138
00:06:45,690 --> 00:06:50,589
Me ei saa lugeda tegelasele faili
pointer, et avasime kirjutamiseks.

139
00:06:50,589 --> 00:06:52,630
Nii et üks
piiranguid fopen, eks?

140
00:06:52,630 --> 00:06:55,470
Meil on piirata
ise ainult täitmisel

141
00:06:55,470 --> 00:06:57,710
üks operatsioon ühe faili viitaja.

142
00:06:57,710 --> 00:07:00,220
Kui me tahame, et lugeda ja
kirjutada samast failist,

143
00:07:00,220 --> 00:07:03,840
meil oleks avatud kaks eraldiseisvat
failiosutajaid sama file--

144
00:07:03,840 --> 00:07:05,670
üks lugemine, üks kirjutamiseks.

145
00:07:05,670 --> 00:07:08,400
>> Nii jälle, ainus põhjus
Ma toon, et nüüd on

146
00:07:08,400 --> 00:07:11,920
sest kui me ei kavatse helistada
to fgetc, et faili viitaja vist

147
00:07:11,920 --> 00:07:14,172
avati lugemiseks.

148
00:07:14,172 --> 00:07:15,880
Ja siis päris lihtsalt,
kõik me peame tegema

149
00:07:15,880 --> 00:07:17,546
on läbida nime faili viitaja.

150
00:07:17,546 --> 00:07:21,060
Nii char ch võrdub fgetc ptr1.

151
00:07:21,060 --> 00:07:23,200
>> See läheb meid
Järgmise character--

152
00:07:23,200 --> 00:07:25,575
või jällegi, kui see on esimene
aega oleme teinud seda üleskutset,

153
00:07:25,575 --> 00:07:29,750
Esimeses character-- iganes
fail, millele viitab ptr1.

154
00:07:29,750 --> 00:07:32,210
Tuletame meelde, et see oli faili 1 dot teksti.

155
00:07:32,210 --> 00:07:36,490
Seda saad saada esimene märk, et
ja me seda säilitada muutuja ch.

156
00:07:36,490 --> 00:07:37,941
Päris lihtne.

157
00:07:37,941 --> 00:07:40,190
Nii et me oleme vaadelnud vaid kolm
funktsioonid ja juba me

158
00:07:40,190 --> 00:07:43,070
saab midagi päris kena.

159
00:07:43,070 --> 00:07:46,320
>> Nii et kui me võtame selle võime
saada iseloomu

160
00:07:46,320 --> 00:07:48,943
ja me loop see-- nii me
jätkuvalt saada tähemärki

161
00:07:48,943 --> 00:07:51,390
failist üle ja
üle ja over-- nüüd

162
00:07:51,390 --> 00:07:54,500
saab lugeda iga
iseloomu faili.

163
00:07:54,500 --> 00:07:58,670
Ja kui me printida iga tegelane
kohe pärast loeme seda,

164
00:07:58,670 --> 00:08:01,960
oleme nüüd lugeda failist ja
trükitud sisu ekraanile.

165
00:08:01,960 --> 00:08:05,610
Me oleme tegelikult konkateneeriti
et faili ekraanil.

166
00:08:05,610 --> 00:08:09,670
Ja see on, mida
Linux käsk kass teeb.

167
00:08:09,670 --> 00:08:13,250
>> Kui kirjutad kass faili nimi, ta
trükib välja kogu sisu

168
00:08:13,250 --> 00:08:15,160
faili oma terminali aknas.

169
00:08:15,160 --> 00:08:19,010
Ja nii see väike loop siin
ainult kolm rida koodi,

170
00:08:19,010 --> 00:08:23,270
kuid tegelikult dubleerib
Linuxi käsk kass.

171
00:08:23,270 --> 00:08:25,210
Nii et see süntaks võiks
vaadata veidi imelik,

172
00:08:25,210 --> 00:08:26,670
kuid siin on, mis siin toimub.

173
00:08:26,670 --> 00:08:31,460
Kuigi ch võrdub fgetc, PTR ei ole
võrdne EOF-- see on kogu suutäie

174
00:08:31,460 --> 00:08:34,669
kuid olgem jaotada see lihtsalt
nii et see on selge süntaks.

175
00:08:34,669 --> 00:08:37,169
Olen konsolideeritud see
huvides ruumi,

176
00:08:37,169 --> 00:08:39,049
kuigi see on natuke
süntaktiliselt keeruline.

177
00:08:39,049 --> 00:08:41,194
>> Nii et see osa roheline õigus
nüüd, mida ta teeb?

178
00:08:41,194 --> 00:08:42,860
Noh, see on lihtsalt meie fgetc kõne, eks?

179
00:08:42,860 --> 00:08:44,530
Me oleme näinud, et enne.

180
00:08:44,530 --> 00:08:49,500
See soetatakse
tegelasele faili.

181
00:08:49,500 --> 00:08:53,220
Siis me võrdleme et
märgi vastu EOF.

182
00:08:53,220 --> 00:08:57,470
EOF on eriline väärtus, mis on
määratletud standard io.h, mis

183
00:08:57,470 --> 00:08:59,390
on faili lõppu iseloomu.

184
00:08:59,390 --> 00:09:03,450
Ühesõnaga, mida juhtub
See loop loeb iseloom,

185
00:09:03,450 --> 00:09:07,445
võrrelda seda EOF on
faili lõppu iseloomu.

186
00:09:07,445 --> 00:09:10,070
Kui nad ei sobi, et me ei ole
jõudnud faili lõppu,

187
00:09:10,070 --> 00:09:11,490
me printida, et iseloomu välja.

188
00:09:11,490 --> 00:09:13,740
Siis lähme tagasi
alguses loop uuesti.

189
00:09:13,740 --> 00:09:18,310
Võtame tegelane, vaadake
vastu EOF, välja trükkida ja nii edasi

190
00:09:18,310 --> 00:09:21,094
ja nii edasi ja nii edasi,
silmukoiminen läbi niimoodi

191
00:09:21,094 --> 00:09:22,760
kuni oleme jõudnud faili lõppu.

192
00:09:22,760 --> 00:09:24,593
Ja siis selles punktis,
me oleme trükitud

193
00:09:24,593 --> 00:09:26,210
välja kogu faili sisu.

194
00:09:26,210 --> 00:09:29,450
Nii jälle, me oleme näinud ainult
fopen, kirjutamisel ja fgetc

195
00:09:29,450 --> 00:09:34,950
ja juba me ei dubleeri
Linuxi terminali käsk.

196
00:09:34,950 --> 00:09:38,850
>> Nagu ma ütlesin alguses,
meil oli fgetc ja fputc,

197
00:09:38,850 --> 00:09:41,860
ja fputc oli kaaslane
funktsioon fgetc.

198
00:09:41,860 --> 00:09:44,880
Ja nii, nagu te võite ette kujutada,
see on kirjalikult samaväärne.

199
00:09:44,880 --> 00:09:49,440
See võimaldab meil kirjutada
üks märk faili.

200
00:09:49,440 --> 00:09:53,290
>> Jällegi hoiatus on lihtsalt
nagu see oli fgetc faili

201
00:09:53,290 --> 00:09:56,660
et me kirjutame vist olnud
avatud kirjalikult või lisades.

202
00:09:56,660 --> 00:10:00,820
Kui me püüame kasutada fputc failil
et oleme avatud lugemise

203
00:10:00,820 --> 00:10:02,760
me ei kavatse kannatada
natuke viga.

204
00:10:02,760 --> 00:10:04,440
Aga kõne on üsna lihtne.

205
00:10:04,440 --> 00:10:08,000
fputc Kapitali vorm ptr2 kõik
mis tegema hakkab on see

206
00:10:08,000 --> 00:10:12,040
kavatsete kirjutada kiri
A- arvesse faili 2 dot

207
00:10:12,040 --> 00:10:14,760
tekst, mis oli nime
esitada, et avasime ja määratud

208
00:10:14,760 --> 00:10:17,280
kursor ptr2.

209
00:10:17,280 --> 00:10:20,430
Nii et me kirjutame
Kapitali vorm esitada 2 dot teksti.

210
00:10:20,430 --> 00:10:24,592
Ja me kirjutada hüüatus
juhtida esitada 3 dot

211
00:10:24,592 --> 00:10:27,330
teksti, mis osutas poolt ptr3.

212
00:10:27,330 --> 00:10:29,730
Nii jälle üsna lihtne siin.

213
00:10:29,730 --> 00:10:32,727
>> Aga nüüd me saame teha teine ​​asi.

214
00:10:32,727 --> 00:10:34,560
Meil on see näiteks
olime lihtsalt läheb üle

215
00:10:34,560 --> 00:10:38,950
kas nad suudavad imiteerida kass
Linux käsk, mis prindib välja

216
00:10:38,950 --> 00:10:40,500
ekraani.

217
00:10:40,500 --> 00:10:43,510
Noh, nüüd on meil võimalus
loe tähemärki faile

218
00:10:43,510 --> 00:10:46,590
ja kirjutada märki faile,
miks me lihtsalt ei asenda, et

219
00:10:46,590 --> 00:10:50,720
helistage printf koos kõne fputc.

220
00:10:50,720 --> 00:10:54,090
>> Ja nüüd me oleme dubleeritud cp,
väga lihtne Linux käsk

221
00:10:54,090 --> 00:10:59,100
et me rääkisime, kuidas pikk
tagasi Linuxi käsud video.

222
00:10:59,100 --> 00:11:01,070
Me oleme tegelikult
dubleeritud, et siinsamas.

223
00:11:01,070 --> 00:11:04,790
Me loed iseloomu ja siis me oleme
kirjalikult, et tegelane teise faili.

224
00:11:04,790 --> 00:11:07,660
Lugemine üks fail, kirjalikult
teise, ikka ja jälle

225
00:11:07,660 --> 00:11:11,350
ja jälle, kuni me tabanud EOF.

226
00:11:11,350 --> 00:11:14,250
Me peame lõpuks
esitada me üritame kopeerida.

227
00:11:14,250 --> 00:11:18,500
Ja et me kirjutanud kõik
tegelaste peame faili

228
00:11:18,500 --> 00:11:19,500
et me kirjutame.

229
00:11:19,500 --> 00:11:24,270
Nii et see on cp, Linux koopia käsk.

230
00:11:24,270 --> 00:11:26,550
>> Alguses on
see video oli mul hoiatus

231
00:11:26,550 --> 00:11:29,840
et meil oleks rääkida
natuke vihjeid.

232
00:11:29,840 --> 00:11:32,480
Siin on spetsiaalselt kus me oleme
räägime viiteid

233
00:11:32,480 --> 00:11:34,800
Lisaks failiosutajaid.

234
00:11:34,800 --> 00:11:37,870
Nii et see ülesanne tundub selline jube.

235
00:11:37,870 --> 00:11:39,120
See sai mitmeid parameetreid.

236
00:11:39,120 --> 00:11:40,430
Seal on palju siin toimub.

237
00:11:40,430 --> 00:11:42,760
Seal on palju erinevaid
värvid ja tekste.

238
00:11:42,760 --> 00:11:47,100
Aga tõesti, see on lihtsalt
generic versioon fgetc

239
00:11:47,100 --> 00:11:50,110
mis võimaldab meil saada mingeid
informatsiooni hulk.

240
00:11:50,110 --> 00:11:53,560
See võib olla veidi ebaefektiivne, kui me oleme
saada tegelased ükshaaval,

241
00:11:53,560 --> 00:11:55,770
iterating läbi faili
üks täht korraga.

242
00:11:55,770 --> 00:12:00,230
Kas poleks ilusam saada
100 korraga või 500 korraga?

243
00:12:00,230 --> 00:12:03,250
>> Noh, fread ja tema kaaslane funktsiooni
fwrite, mis me räägime

244
00:12:03,250 --> 00:12:05,490
teises, võimaldab meil teha just seda.

245
00:12:05,490 --> 00:12:08,480
Me võime lugeda suvalise summa
Teabe failist

246
00:12:08,480 --> 00:12:10,290
ja me salvestada see kuskil ajutiselt.

247
00:12:10,290 --> 00:12:12,980
Selle asemel, et oleks võimalik lihtsalt
sobitada see ühe muutuja,

248
00:12:12,980 --> 00:12:15,790
võiks olla vaja seda säilitada massiivi.

249
00:12:15,790 --> 00:12:19,980
Ja nii me edasi nelja
argumente fread-- osuti

250
00:12:19,980 --> 00:12:23,940
kohta, kus me oleme
läheb, et säilitada teavet,

251
00:12:23,940 --> 00:12:29,180
kui suured infoüksus
on mitu ühikut teavet

252
00:12:29,180 --> 00:12:35,192
tahame omandada, ja
mis faili tahame jõuda.

253
00:12:35,192 --> 00:12:37,150
Tõenäoliselt kõige ilmekamalt
koos näiteks siin.

254
00:12:37,150 --> 00:12:41,640
Ütleme, et me kuulutame
massiivi 10 täisarvud.

255
00:12:41,640 --> 00:12:45,080
Me oleme lihtsalt deklareeritud
Kestab meelevaldselt int arr 10.

256
00:12:45,080 --> 00:12:46,970
Nii et on üsna lihtne.

257
00:12:46,970 --> 00:12:51,970
Nüüd, mida me teeme, kuigi on
frecall on meil loed suurus int

258
00:12:51,970 --> 00:12:54,180
korda 10 baiti andmeid.

259
00:12:54,180 --> 00:12:59,040
Suurus int olend four-- see on
suurus täisarv c.

260
00:12:59,040 --> 00:13:02,790
>> Mida me teeme on meil loed
40 baiti väärt info

261
00:13:02,790 --> 00:13:05,850
failist poolt esile tõstetud PTR.

262
00:13:05,850 --> 00:13:08,600
Ja me ladustamiseks neid
40 baiti kusagil

263
00:13:08,600 --> 00:13:12,080
kus me oleme kõrvale
40 baiti väärt mälu.

264
00:13:12,080 --> 00:13:15,970
Õnneks oleme juba teinud, et
kuulutatakse arr, et massiivi seal.

265
00:13:15,970 --> 00:13:19,770
See mahub
10 neljabaidisel ühikut.

266
00:13:19,770 --> 00:13:22,860
Nii kokku, siis mahub 40
baiti väärt informatsiooni.

267
00:13:22,860 --> 00:13:26,540
Ja nüüd lugedes 40 baiti
teabe faili,

268
00:13:26,540 --> 00:13:30,330
ja me talletades seda arr.

269
00:13:30,330 --> 00:13:35,470
>> Tagasikutsumise video viiteid, et
nimi massiivi, nagu arr,

270
00:13:35,470 --> 00:13:38,370
on tõesti ainult pointer
tema esimene element.

271
00:13:38,370 --> 00:13:43,680
Nii et kui me sündis arr seal,
on tegelikult kulgeb osuti.

272
00:13:43,680 --> 00:13:46,120
>> Samamoodi saame teha see--
Me ei pruugi

273
00:13:46,120 --> 00:13:51,200
vaja päästa meie puhver stack.

274
00:13:51,200 --> 00:13:54,990
Võiksime ka dünaamiliselt eraldada
puhver niimoodi, kasutades malloc.

275
00:13:54,990 --> 00:13:57,340
Pea meeles, kui me
dünaamiliselt eraldada mälu,

276
00:13:57,340 --> 00:14:00,550
me salvestamist kohta
hunnik, mitte virna.

277
00:14:00,550 --> 00:14:02,110
Aga see on ikka puhvri.

278
00:14:02,110 --> 00:14:06,810
>> See ikka, sel juhul on
hoiab 640 baiti andmeid

279
00:14:06,810 --> 00:14:09,230
sest topelt kulub kaheksa baiti.

280
00:14:09,230 --> 00:14:11,570
Ja me paludes 80 neist.

281
00:14:11,570 --> 00:14:13,770
Me tahame ruumi
hoida 80 kahekohalist tuba.

282
00:14:13,770 --> 00:14:17,210
Nii 80 korda 8 640 baiti andmeid.

283
00:14:17,210 --> 00:14:21,880
Ja et kõne fread on
koguda 640 baiti andmeid

284
00:14:21,880 --> 00:14:27,770
failist poolt esile tõstetud
PTR ja säilitamist nüüd arr2.

285
00:14:27,770 --> 00:14:32,770
>> Nüüd saame ka ravida fread
nagu kõne fgetc.

286
00:14:32,770 --> 00:14:37,140
Sel juhul me lihtsalt üritan
saada üks märk failist.

287
00:14:37,140 --> 00:14:40,070
Ja me ei pea
massiivi korraldada iseloomu.

288
00:14:40,070 --> 00:14:43,170
Me saame vaid seda säilitada
märk muutuja.

289
00:14:43,170 --> 00:14:46,390
>> Saak on aga, et
kui me lihtsalt olla erinev,

290
00:14:46,390 --> 00:14:50,290
peame pass
aadress, et muutuja

291
00:14:50,290 --> 00:14:52,550
sest meenutavad, et
Esimene argument, et fread

292
00:14:52,550 --> 00:14:59,210
on viit asukoha ja mälu
kus me tahame säilitada teavet.

293
00:14:59,210 --> 00:15:01,550
Jällegi nimele
massiiv on osuti.

294
00:15:01,550 --> 00:15:04,200
Nii et me ei pea tegema ampersand massiivi.

295
00:15:04,200 --> 00:15:07,270
Aga c, iseloomu c
Siin ei ole valikut.

296
00:15:07,270 --> 00:15:08,390
See on lihtsalt erinevad.

297
00:15:08,390 --> 00:15:11,840
Ja nii on meil vaja läbida
ampersand c näidata

298
00:15:11,840 --> 00:15:15,350
et see on aadress, kuhu me tahame
salvestada selle ühe baidi info

299
00:15:15,350 --> 00:15:20,479
see üks märk, et
me koguda alates PTR.

300
00:15:20,479 --> 00:15:22,270
Fwrite-- ma lähen läbi
Selle veidi rohkem

301
00:15:22,270 --> 00:15:25,440
quickly-- on päris palju
täpse vaste fread

302
00:15:25,440 --> 00:15:27,720
välja arvatud see kirjutamiseks
lugemise asemel, lihtsalt

303
00:15:27,720 --> 00:15:31,610
nagu other-- oleme olnud avatud
ja tihe, saad iseloomu,

304
00:15:31,610 --> 00:15:32,530
kirjutada iseloomu.

305
00:15:32,530 --> 00:15:35,040
Nüüd on saada suvalise
informatsiooni hulk,

306
00:15:35,040 --> 00:15:37,170
õigus suvaline hulk teavet.

307
00:15:37,170 --> 00:15:39,790
Nii nagu enne, saame
on massiivi 10 täisarvud

308
00:15:39,790 --> 00:15:43,210
kus meil on juba
salvestatud teave, võib-olla.

309
00:15:43,210 --> 00:15:46,580
>> See oli ilmselt mõned read koodi
et peaks minema nende kahe

310
00:15:46,580 --> 00:15:49,990
kus ma täita Arr koos
midagi olulist.

311
00:15:49,990 --> 00:15:51,880
Täidan 10 erineva täisarvu.

312
00:15:51,880 --> 00:15:54,920
Ja selle asemel, mida ma olen
tehes on kirjutamise arr

313
00:15:54,920 --> 00:15:58,600
ja andmete kogumisel arr.

314
00:15:58,600 --> 00:16:02,390
Ja ma võtan seda teavet
ja selle kasutuselevõtul faili.

315
00:16:02,390 --> 00:16:05,410
>> Nii et selle asemel, et oleks alates
faili puhver,

316
00:16:05,410 --> 00:16:08,790
me nüüd läheb
puhver faili.

317
00:16:08,790 --> 00:16:10,580
Nii et see on just vastupidi.

318
00:16:10,580 --> 00:16:16,680
Nii jälle, nagu enne, saame
Samuti on hunnik patakas mälu

319
00:16:16,680 --> 00:16:19,600
et me oleme dünaamiliselt
eraldatud ja lugeda, et

320
00:16:19,600 --> 00:16:21,570
ja kirjutada, et faili.

321
00:16:21,570 --> 00:16:24,900
>> Ja meil on ka ühe muutuja
mahub üks bait

322
00:16:24,900 --> 00:16:27,200
Teabe nagu iseloomu.

323
00:16:27,200 --> 00:16:29,830
Aga jälle, peame läbima
aadressi selle muutuja

324
00:16:29,830 --> 00:16:31,840
Kui me tahame, et lugeda seda.

325
00:16:31,840 --> 00:16:35,280
Nii saame kirjutada teave
leiame sellele aadressile

326
00:16:35,280 --> 00:16:39,050
faili pointer, PTR.

327
00:16:39,050 --> 00:16:41,630
>> Seal on palju muud
suur fail I / O funktsioonid

328
00:16:41,630 --> 00:16:44,650
et teha erinevaid asju peale
need, mida me rääkisime täna.

329
00:16:44,650 --> 00:16:46,450
Paar need
mis võivad teile kasulik

330
00:16:46,450 --> 00:16:50,840
on fgets ja fputs,
mis on samaväärne

331
00:16:50,840 --> 00:16:56,190
of fgetc ja fputc kuid lugemine
ühe string failist.

332
00:16:56,190 --> 00:16:59,020
Selle asemel, et ühe märgi,
siis loe kogu string.

333
00:16:59,020 --> 00:17:02,940
fprintf, mis põhimõtteliselt võimaldab
Teil kasutada printf kirjutada faili.

334
00:17:02,940 --> 00:17:05,619
Nii nagu sa saad teha
muutuja vahetusest kasutades

335
00:17:05,619 --> 00:17:09,900
kohatäited protsenti i ja
protsenti d, ja nii edasi, kusjuures printf

336
00:17:09,900 --> 00:17:14,690
saab sarnaselt võtta
printf string ja print midagi

337
00:17:14,690 --> 00:17:16,800
niimoodi faili.

338
00:17:16,800 --> 00:17:20,720
>> fseek-- kui sul on DVD-mängija
on analoogiline ma tavaliselt kasutada siin--

339
00:17:20,720 --> 00:17:23,109
on omamoodi nagu kasutades oma
tagasikerimine ja kiiresti edasi

340
00:17:23,109 --> 00:17:25,819
nupud liikuda filmi.

341
00:17:25,819 --> 00:17:28,369
Samamoodi saab liikuda faili.

342
00:17:28,369 --> 00:17:30,250
Üks asi sees
et faili struktuur

343
00:17:30,250 --> 00:17:34,270
et c loob teile on näitaja
kus sa oled faili.

344
00:17:34,270 --> 00:17:36,420
Kas sa oled päris
algusega kell bait null?

345
00:17:36,420 --> 00:17:39,290
Oled baidi 100,
bait 1000, ja nii edasi?

346
00:17:39,290 --> 00:17:44,340
Võite kasutada fseek suvaliselt liigutada
et indikaator edasi või tagasi.

347
00:17:44,340 --> 00:17:46,744
>> Ja ftell taas
sarnane DVD-mängija,

348
00:17:46,744 --> 00:17:49,660
on nagu väike kell, mis ütleb
kui palju minuteid ja sekundeid sulle

349
00:17:49,660 --> 00:17:52,480
on arvesse konkreetse filmi.

350
00:17:52,480 --> 00:17:56,990
Samuti ftell ütleb teile, kuidas
palju baite olete failis.

351
00:17:56,990 --> 00:18:00,210
feof on erinev versioon
tuvastamiseks, kas olete

352
00:18:00,210 --> 00:18:01,700
jõudnud faili lõppu.

353
00:18:01,700 --> 00:18:03,600
Ja ferror on funktsioon
mida saab kasutada

354
00:18:03,600 --> 00:18:06,959
tuvastada, kas midagi on
valesti läinud töö failiga.

355
00:18:06,959 --> 00:18:08,750
Jällegi, see on lihtsalt
kriimustamata.

356
00:18:08,750 --> 00:18:12,730
Seal on veel palju rohkem faili I / O
funktsioonid standard io.h.

357
00:18:12,730 --> 00:18:16,620
Aga see on ilmselt sulle
alustas tööd failiosutajaid.

358
00:18:16,620 --> 00:18:17,640
Ma olen Doug Lloyd.

359
00:18:17,640 --> 00:18:19,750
See on CS50.

360
00:18:19,750 --> 00:18:21,669