1 00:00:07,710 --> 00:00:11,120 [Powered by Google Translate] Selles videos ma tutvustan mõned uued osad 2 00:00:11,120 --> 00:00:13,630 mida kasutatakse ehitada oma esimese ringi. 3 00:00:13,630 --> 00:00:17,810 Hiljem me astuda Arduino arengukeskkonna 4 00:00:17,810 --> 00:00:21,250 ja õppida mõned see põhijooned. 5 00:00:21,250 --> 00:00:28,350 Lõpuks me kodeerida meie esimene mikrokontrolleri programm ja laadige see meie Arduino. 6 00:00:28,350 --> 00:00:30,400 Alustuseks. 7 00:00:30,400 --> 00:00:37,500 >> Esimene osa, et me peaksime tundma ennast on jootevaba makett. 8 00:00:37,500 --> 00:00:42,590 See makett võimaldab meil prototüüp või testida meie ahelad 9 00:00:45,190 --> 00:00:51,900 lihtsalt pannes viib või komponendi otsad sees need väikesed augud nimetatakse pistikupesad. 10 00:00:51,900 --> 00:00:58,000 See on oluline märkida, et tähtede ja numbrite kulgema piki perimeetrit makett. 11 00:01:00,670 --> 00:01:04,760 Seda seetõttu, pistikupesad iga nummerdatud rida on ühendatud 12 00:01:04,760 --> 00:01:13,260 mis tähendab rea 1A rida 1E, näiteks 13 00:01:13,260 --> 00:01:20,570 saavad sama praegune, kuid read ei omavahel ühendatud. 14 00:01:23,920 --> 00:01:28,330 >> Järgmine osa on takisti, mis on esmane puroposes 15 00:01:28,330 --> 00:01:31,280 piirata praeguste ja jagades pinge. 16 00:01:31,280 --> 00:01:36,530 Me kasutame takistid, sest mitte kõik komponendid nõus sama pinge 17 00:01:36,530 --> 00:01:39,220 et jõuallikas pakub. 18 00:01:39,220 --> 00:01:45,190 Kui pidev pinge on rakendatud viib takisti, 19 00:01:45,190 --> 00:01:51,040 summat praeguse, mis võimaldab läbivoolu see määrab vastupidavus 20 00:01:51,040 --> 00:01:53,360 mida mõõdetakse oomi. 21 00:01:53,360 --> 00:01:57,520 Nii et rohkem oomi tulemuseks vähem voolu. 22 00:01:57,520 --> 00:02:01,720 Selleks, et aru saada, kuidas arvutada takistus oomides 23 00:02:01,720 --> 00:02:05,900 et takisti kehtib, me lihtsalt vaatame oma värvi triibud 24 00:02:05,900 --> 00:02:08,500 mis ümbritsev väliskate. 25 00:02:08,500 --> 00:02:14,200 Takistuse väärtust saab lugeda esimese 3 triipu värvi. 26 00:02:14,200 --> 00:02:22,040 Iga värv on määratud väärtus 0-st, olles must, kuni 9, kusjuures valge. 27 00:02:22,040 --> 00:02:26,770 Võid leida rohkem informatsiooni väärtused lingil. 28 00:02:26,770 --> 00:02:33,530 On ka neljas triip, mis on kas kuld, hõbe, või lihtsalt tühjaks. 29 00:02:33,530 --> 00:02:41,400 See annab piirnormid takisti, st kuidas täpselt see vastab hinnatava vastupanu. 30 00:02:41,400 --> 00:02:47,790 Sest nüüd me ei saa eirata neljanda triip ja seatud meie tähelepanu esimese 3. 31 00:02:47,790 --> 00:02:54,830 >> Esimene triip, mis on vastupidine sallivus triip, on esimene number. 32 00:02:54,830 --> 00:02:58,260 See väärtus võib olla 0-9. 33 00:02:58,260 --> 00:03:05,130 Samamoodi teine ​​triip on teine ​​number, mis võib olla ka väärtus 0-9. 34 00:03:05,130 --> 00:03:09,780 Aga kolmas number saabki erinevad. 35 00:03:09,780 --> 00:03:16,730 Kolmas number on arv 0-mis lisatakse lõpuks esimesed 2 numbrit. 36 00:03:16,730 --> 00:03:20,920 Ametlik nimi see triip on multiplor. 37 00:03:20,920 --> 00:03:23,800 Võtke näiteks see takisti. 38 00:03:23,800 --> 00:03:28,610 Praegu on meil oranž, oranž, pruun takisti. 39 00:03:28,610 --> 00:03:35,120 Orange väärtus on 3, ja pruun väärtus on 1. 40 00:03:35,120 --> 00:03:42,400 Seetõttu on meil 3, 3, 0 või 330 oomi takisti. 41 00:03:42,400 --> 00:03:48,960 Pea meeles, kolmas triip, mis on pruun, ütleb meile ainult arvu 0-lisatava 42 00:03:48,960 --> 00:03:52,200 peale esimest ja teist numbrit. 43 00:03:52,200 --> 00:03:58,720 >> Lõpuks meie viimane osa on valgust kiirgav diood või LED lühikeseks. 44 00:03:58,720 --> 00:04:04,250 LED on vähe valgust, et me võime leida enamikus meie elektroonika. 45 00:04:04,250 --> 00:04:10,250 Et viinud kiirgavad valgust, praegune tohi läbida plii kindlas suunas. 46 00:04:10,250 --> 00:04:12,250 Aga me tuleme selle juurde tagasi varsti. 47 00:04:12,250 --> 00:04:16,209 Praegu märgata, kuidas 1 juhe on pikem kui teised. 48 00:04:16,209 --> 00:04:22,860 Enam juhet nimetatakse anoodi ja see on positiivne terminal LED. 49 00:04:22,860 --> 00:04:28,470 Lühema elueaga, mis on negatiivne klemm, nimetatakse katoodi. 50 00:04:28,470 --> 00:04:31,810 >> Nüüd, kui meil on üldine arusaamine meie komponente, 51 00:04:31,810 --> 00:04:33,950 Rajame meie esimene vooluring. 52 00:04:33,950 --> 00:04:38,950 Kui sa hakkad hoone ringkonnakohtu siis tuleb alati vooluvõrgust Arduino arvutist. 53 00:04:38,950 --> 00:04:44,790 Nii et vastavalt meie skemaatiline, me teame, et takisti peaks olema vahemikus 54 00:04:44,790 --> 00:04:50,490 vooluvõrgust, st üks Arduino digitaalse nööpnõelad, ja anoodi, 55 00:04:50,490 --> 00:04:53,550 positiivset eeskuju LED. 56 00:04:53,550 --> 00:04:58,380 Kuigi katoodi, miinusjuhe, mis ühendatakse otse maapinnale, 57 00:04:58,380 --> 00:05:00,930 täiendab seega meie vooluahelasse. 58 00:05:00,930 --> 00:05:07,040 Erinevalt LED, suund, mille me paneme takisti ei loe. 59 00:05:07,040 --> 00:05:13,310 Lähme koht üks takistid toob pesa rida 1A. 60 00:05:21,790 --> 00:05:25,830 Vaatame nüüd asetada teiste juhe takisti eraldi vooluahel tee. 61 00:05:25,830 --> 00:05:28,890 Kuidas rida 2A? 62 00:05:39,990 --> 00:05:43,410 >> Suur. Poolel teel sinna. Liigume edasi LED. 63 00:05:43,410 --> 00:05:49,970 Per skemaatiline, meie anoodi, positiivne juhe tuleb ühendada meie takisti. 64 00:05:52,190 --> 00:05:57,910 See tähendab, et me peaks tegema LED anoodi on pesa, mis on samal 65 00:05:57,910 --> 00:06:00,510 ringkonnakohtu tee kui 1 takistid viib. 66 00:06:00,510 --> 00:06:03,760 Teeme rida 2E. 67 00:06:09,440 --> 00:06:15,310 Per meie skemaatiline, me teame, et katood läheb otse Arduinos maa pin. 68 00:06:15,310 --> 00:06:21,370 Nii saame paigutada katood sisse rida 3E. 69 00:06:24,480 --> 00:06:27,450 >> Suur. Viimane osa meie skemaatiline on lihtsalt kasutades neid hüppaja kaablid 70 00:06:27,450 --> 00:06:32,190 ühendada meie Arduino, täiendab seega vooluahelasse. 71 00:06:32,190 --> 00:06:37,080 Alustame tehes ühendus katood Arduinos maapinnast. 72 00:06:37,080 --> 00:06:42,610 Selleks me lihtsalt plug hüppaja kaabel ühte pistikupesad 73 00:06:42,610 --> 00:06:47,630 kes jagavad sama E reas katoodi. 74 00:06:47,630 --> 00:06:55,060 Sel juhul me plug 1 otsa jumper kaabel otse rida 3A. 75 00:07:12,190 --> 00:07:18,580 Teine pistik läheb 1 maandatud või GRD digitaalne poltide Arduino. 76 00:07:25,310 --> 00:07:29,550 Nagu juba teist kaablit, vastavalt meie skemaatiline teeme ühendus 77 00:07:29,550 --> 00:07:36,390 meie takisti meie jõuallikas, mis on 1 digitaalne sõrmed Arduino. 78 00:07:36,390 --> 00:07:42,150 Teame juba, et 1 ots takisti on ühendatud LED anoodile. 79 00:07:42,150 --> 00:07:49,110 Nii et see jätab meile ainult 1 võimalus, rida 1 otsikud B läbi E. 80 00:07:49,110 --> 00:07:52,410 Anname endale natuke ruumi vahel meie komponente. 81 00:07:52,410 --> 00:07:56,610 Olgem plug 1 otsa jumper kaabel reas 1E. 82 00:08:07,670 --> 00:08:12,870 Lõpuks pistik teises otsas see jumper kaabel digitaalse pin 13. 83 00:08:12,870 --> 00:08:17,000 Pea meeles, et see nõel. See on väga oluline kiiresti. 84 00:08:26,660 --> 00:08:29,860 >> Noh ringkonnakohtu tundub päris, kuid me tahame seda teha midagi. 85 00:08:29,860 --> 00:08:31,860 Olgem murda meie sõrmenukkidega ja pikali äri 86 00:08:31,860 --> 00:08:34,750 kirjalikult meie esimene mikrokontrolleri programm. 87 00:08:34,750 --> 00:08:38,730 Esimene pistik ruut USB ots Arduino. 88 00:08:42,870 --> 00:08:44,930 Et hakake kirjutama oma programmi, 89 00:08:44,930 --> 00:08:48,000 peame juurdepääsu Arduino integreeritud keskkonnas, 90 00:08:48,000 --> 00:08:51,570 mida ma viidata kui IDE. 91 00:08:51,570 --> 00:08:55,890 Selleks kliki seadme allosas vasakpoolses servas. 92 00:08:55,890 --> 00:09:01,510 Mine programmeerimine ja valige Arduino sellest menüüst. 93 00:09:01,510 --> 00:09:05,210 Kui Arduino tarkvara ei ole installitud saate selle installida 94 00:09:05,210 --> 00:09:08,450 avada terminal ja sisesta järgmine käsk: 95 00:09:08,450 --> 00:09:13,450 Sudo yum install Arduino. 96 00:09:13,450 --> 00:09:15,450 Te peate uuesti seadet, kui see on valmis. 97 00:09:16,820 --> 00:09:20,070 Nii et kui sa alustada IDE, esimene asi, mida tuleks vaadata 98 00:09:20,070 --> 00:09:25,480 on kui Arduino IDE on registreerinud või näha oma Arduino seade. 99 00:09:25,480 --> 00:09:30,190 Seda saab teha lihtsalt läheb menüü Tööriistad hover üle jadaport, 100 00:09:30,190 --> 00:09:34,340 ja seal peaks olema vähemalt 3 loetletud seadmeid. 101 00:09:34,840 --> 00:09:41,680 Kui see on märkimata juba, tehke veenduge kontrollida / dev/ttyacm0 102 00:09:41,680 --> 00:09:44,990 sest see on koht, kus sa Arduino on ühendatud. 103 00:09:44,990 --> 00:09:50,790 >> Kui te esimest korda avada Arduino IDE uue projekti, mida kutsutakse eskiis 104 00:09:50,790 --> 00:09:53,250 avaneb automaatselt. 105 00:09:53,250 --> 00:09:56,500 Selles valdkonnas kasutatakse koht meie koodis. 106 00:09:56,500 --> 00:10:00,700 Allosas ekraani on terminaliakent vastutab outputing info 107 00:10:00,700 --> 00:10:06,180 nagu complilation vastusekoodid või süntaksi vigu oma koodi. 108 00:10:06,180 --> 00:10:10,340 Ülaosas ekraanil veidi alla fail menüü, seal on rida ikoone 109 00:10:10,340 --> 00:10:12,290 et me peaksime tundma. 110 00:10:12,290 --> 00:10:17,050 Alates kaugele jäänud, on ikoon, mis meenutab kontroll. 111 00:10:17,050 --> 00:10:20,920 See nupp nimega kontrollida, ja tema koostamise eest vastutab oma koodi 112 00:10:20,920 --> 00:10:25,200 samas valideerimise õigsuse Teie programm süntaks. 113 00:10:25,200 --> 00:10:30,260 Nuppu pärast kontrollida, mis meenutab külili nool paremale, 114 00:10:30,260 --> 00:10:32,260 on üleslaadimise käsk. 115 00:10:32,260 --> 00:10:37,180 Upload käsk on resonsible saatmise programmid koostatakse 1 's ja 0- 116 00:10:37,180 --> 00:10:41,010 üle oma mikrokontrolleriga see salvestatakse laual. 117 00:10:41,010 --> 00:10:45,810 Pea meeles, et nupule Kinnita ei laadida oma kood. 118 00:10:45,810 --> 00:10:50,280 Järgneva 3 nupud on uus, avada ja salvestada võrra. 119 00:10:50,280 --> 00:10:54,920 Lõpliku nuppu paremas servas Selle menüü nimetatakse seeria monitor, 120 00:10:54,920 --> 00:11:00,930 ja see toimib konsulteerida mille programmeerijad saab seadistada Arduino sõnastatakse sisend 121 00:11:00,930 --> 00:11:05,730 või kuvada väljund ja sealt serial monitor. 122 00:11:05,730 --> 00:11:08,600 Me tuleme tagasi serial monitor teise video. 123 00:11:08,600 --> 00:11:11,850 >> Praegu alustame kirjutamist meie programm. 124 00:11:11,850 --> 00:11:17,350 Nüüd hakkavad kirjutama Arduino programmi veidi erineb regulaarne C programmid. 125 00:11:17,350 --> 00:11:23,570 Seda seetõttu, Arduino vajab, on absoluutne miinimum, 2 konkreetset tühine funtions määratletud. 126 00:11:23,570 --> 00:11:26,310 Setup ja silmus. 127 00:11:26,310 --> 00:11:32,350 Arduino, mistõttu on väga lihtne alustada, kasutades näiteks koodi malle 128 00:11:32,350 --> 00:11:35,510 mis tulevad koos IDE. 129 00:11:35,510 --> 00:11:42,750 Et koormus meie miinimumini, lihtsalt minema menüü Fail näiteid, vali number 1 põhitõdesid, 130 00:11:42,750 --> 00:11:44,380 ja klõpsa miinimumini. 131 00:11:44,380 --> 00:11:46,770 Uus visand aken peaks ilmuma. 132 00:11:46,770 --> 00:11:48,770 Laadimine templated kood. 133 00:11:48,770 --> 00:11:51,510 Vaatame korraks minna üle 2 funktsiooni. 134 00:11:51,510 --> 00:11:57,310 Setup funktsioon on sarnane peamine, sest see on esimene ülesanne joosta, 135 00:11:57,310 --> 00:11:59,820 ja see töötab ainult üks kord. 136 00:11:59,820 --> 00:12:04,160 Setup määratlemiseks kasutatav mis sõrmed on sisend või väljund. 137 00:12:04,160 --> 00:12:09,400 Näiteks, see oleks suurepärane koht öelda Arduino, et me tahame väljastada 138 00:12:09,400 --> 00:12:13,400 mõned elektrivoolu üle pin number 13. 139 00:12:13,400 --> 00:12:19,370 Loop on funktsioon, mis töötab pidevalt mikrokontroller. 140 00:12:19,370 --> 00:12:22,130 Kunagi ei tea, miks teie äratuskell ei lõpe kunagi? 141 00:12:22,130 --> 00:12:26,170 See on, sest enamik mikrokontrollereid silmus läbi oma programmi. 142 00:12:26,170 --> 00:12:31,650 Meie vooluahel see oleks suurepärane koht öelda Arduino, et me tahame teha 143 00:12:31,650 --> 00:12:34,110 meie vilguvad igavesti. 144 00:12:34,110 --> 00:12:41,550 Nii pseudokoodi see oleks midagi omakorda valgust, viivitada n sekundit, lülitage valgus välja, 145 00:12:41,550 --> 00:12:45,170 viivitada n sekundit. 146 00:12:45,170 --> 00:12:50,460 >> Noh asemel kirjalikult, et kood me lihtsalt läheb petta. Just sel ajal. 147 00:12:50,460 --> 00:12:55,640 See on tegelikult juba koodi malli vilkuv LED salvestatakse meie näidet. 148 00:12:55,640 --> 00:13:03,350 Laadida see minna fail, näited, vali number 1 põhitõdesid ja valida vilguvad. 149 00:13:03,350 --> 00:13:09,090 Mis juhtub on see, et uus skeem aken peaks ilmuma mõne koodi juba sees. 150 00:13:09,090 --> 00:13:14,930 Toas seadistuse keha on Arduino abistaja funktsiooni nimetatakse pinMode. 151 00:13:14,930 --> 00:13:17,540 PinMode valmistab Kasutatava PIN-koodi. 152 00:13:17,540 --> 00:13:20,030 Ta tunnistab, 2 parameetrit. 153 00:13:20,030 --> 00:13:24,390 Esimene IO pin number, mis on PIN, mida soovite kasutada, 154 00:13:24,390 --> 00:13:29,910 ja teiseks väärtus deklareeritakse, kas pin kasutatakse sisend ringkonnakohtu 155 00:13:29,910 --> 00:13:36,050 konstantset väärtust INPUT kõikides pealinnades, või väljund circut, 156 00:13:36,050 --> 00:13:39,110 mis on konstant VÄLJUNDI kõikides pealinnades. 157 00:13:39,110 --> 00:13:43,820 Toas silmus on 2 täiendavat Arduino helper funktsioone, 158 00:13:43,820 --> 00:13:48,840 digialWrite nõustudes 2 parameetrit ja lükata nõustudes 1 parameetrit. 159 00:13:48,840 --> 00:13:55,010 DigialWrite kasutatakse suhelda PIN, mida konfigureeritud, kasutades pinMode. 160 00:13:55,010 --> 00:13:59,730 >> Esimene argument on pin number, et olete suheldes. 161 00:13:59,730 --> 00:14:04,440 Teine argument on konstant, mis on kas kõrge, mis tähendab täielikku pinge, 162 00:14:04,440 --> 00:14:07,080 või väike, mis tähendab mingit pinget. 163 00:14:07,080 --> 00:14:09,800 Teine abistaja funktsiooni on viivitus 164 00:14:09,800 --> 00:14:13,870 mis peatub koodi käivitumist põhineb aja millisekundites. 165 00:14:13,870 --> 00:14:18,300 Mäleta 1 sekund on võrdne 1000 millisekundit. 166 00:14:18,300 --> 00:14:23,620 Põhineb meie läbikäiguks saame järeldada, et kui meie ringkonnakohtu loodi õigesti 167 00:14:23,620 --> 00:14:30,910 Meie LED tuleks sisse ja põlema 1 sekund ja lülitage ja eemale vähemalt 1 sekund 168 00:14:30,910 --> 00:14:33,640 enne keerates selle tagasi. 169 00:14:33,640 --> 00:14:38,580 See peaks kordama igavesti, sest see on praegu silmus funktsioon. 170 00:14:38,580 --> 00:14:42,340 Valime laadida pardal nuppu ja teada saada. 171 00:14:48,060 --> 00:14:50,990 >> Suur. Nii võite olla mõtlesin, mis edasi. 172 00:14:50,990 --> 00:14:55,710 Noh nüüd, et sa saaksid aru kõik, et on vaja luua 173 00:14:55,710 --> 00:15:01,030 Arduino ringis, saame hakata kohaldama saadud teadmisi meie loenguid CS50 174 00:15:01,030 --> 00:15:03,800 teritama oma oskusi edasi. 175 00:15:03,800 --> 00:15:08,090 Näiteks kui ma ei taha kasutada Arduino silmus funktsioon? 176 00:15:08,090 --> 00:15:11,760 Mis siis, kui selle asemel tahtsin kirjutada oma tüüpi silmuseid ja tingimused 177 00:15:11,760 --> 00:15:15,870 või isegi luua oma ülesandeid väljaspool miinimumini? 178 00:15:15,870 --> 00:15:20,180 Mis siis, kui ma tahtsin mängida muusikat või ehitada signalisatsioon 179 00:15:20,180 --> 00:15:23,900 või isegi ühendust internet minu Arduino? 180 00:15:23,900 --> 00:15:29,330 Vastused nendele küsimustele tulevad. Nii et jääksin. 181 00:15:29,330 --> 00:15:32,610 >> Ma olen Christoper Bartholomew. See on CS50.