1
00:00:07,200 --> 00:00:09,100
[Powered by Google Translate] ROB Bowden: Räägime koostajad.

2
00:00:09,100 --> 00:00:11,490
Selle hetkeni, sa oled lihtsalt kirjutada oma lähtekoodi

3
00:00:11,490 --> 00:00:14,260
mõned failid, mis saadetakse neile läbi selle suur must kast, mis on

4
00:00:14,260 --> 00:00:16,890
Rõkkama, ja välja tuleb oma käivitatava faili, mis ei

5
00:00:16,890 --> 00:00:19,430
täpselt, mida sa kirjutasid oma lähtekoodi.

6
00:00:19,430 --> 00:00:22,170
Maagiline nagu see on olnud, me ei kavatse lähemalt

7
00:00:22,170 --> 00:00:23,590
vaadata, mis tegelikult toimub

8
00:00:23,590 --> 00:00:25,220
kui oleme kompileerida faili.

9
00:00:25,220 --> 00:00:28,580
Mida see tähendab koguda midagi?

10
00:00:28,580 --> 00:00:31,150
>> Noh, kõige üldisemas mõttes, see tähendab,

11
00:00:31,150 --> 00:00:32,580
muutes koodi kirjutatud ühes

12
00:00:32,580 --> 00:00:34,680
programmeerimise keelest teise.

13
00:00:34,680 --> 00:00:37,550
Aga tavaliselt, kui inimesed ütlevad, et nad koostavad midagi, nad

14
00:00:37,550 --> 00:00:39,660
tähenda, et nad vőtavad seda kõrgem programmeerimine

15
00:00:39,660 --> 00:00:42,460
keele madalamal tasemel programmeerimiskeelt.

16
00:00:42,460 --> 00:00:44,960
Need võivad tunduda väga subjektiivne poolest.

17
00:00:44,960 --> 00:00:48,090
Näiteks siis ilmselt ei mõtle C, kõrge

18
00:00:48,090 --> 00:00:51,440
tasemel programmeerimise keel, kuid sa kompileerida.

19
00:00:51,440 --> 00:00:52,730
Aga see kõik on suhteline.

20
00:00:52,730 --> 00:00:55,790
Nagu me näeme, montaaž kood ja lõpuks masin

21
00:00:55,790 --> 00:00:59,270
kood, mis oleme kompileerida alla on vaieldamatult madalam

22
00:00:59,270 --> 00:01:00,700
kui C.

23
00:01:00,700 --> 00:01:03,310
Kuigi me kasutame rõkkama tänapäeva tutvustamine,

24
00:01:03,310 --> 00:01:06,360
palju ideid siin üle kanda teistele koostajad.

25
00:01:06,360 --> 00:01:09,160
>> Sest rõkkama, on neli suurt sammu üldises

26
00:01:09,160 --> 00:01:10,200
koostamine.

27
00:01:10,200 --> 00:01:15,430
Need on üks, preprocessing teha eeltöötlus, kaks,

28
00:01:15,430 --> 00:01:19,530
koostamise teha kompilaator, kolm, kokkupanek

29
00:01:19,530 --> 00:01:22,010
teha koostajale; ja neli,

30
00:01:22,010 --> 00:01:24,640
sidudes teha linker.

31
00:01:24,640 --> 00:01:27,600
See võib tekitada segadust, et üks substeps üldise

32
00:01:27,600 --> 00:01:30,980
Rõkkama koostajad nimetatakse kompilaator, kuid

33
00:01:30,980 --> 00:01:32,530
me jõuame selleni.

34
00:01:32,530 --> 00:01:35,050
Me kasutame lihtsat Tere maailm programm nagu meie näites

35
00:01:35,050 --> 00:01:36,270
kogu selle video.

36
00:01:36,270 --> 00:01:38,380
Võtame pilk.

37
00:01:38,380 --> 00:01:40,330
>> Esimene samm on eeltöötlus.

38
00:01:40,330 --> 00:01:42,520
Mis eeltöötluse teha?

39
00:01:42,520 --> 00:01:45,560
In päris palju iga C programm olete kunagi lugenud või kirjalik

40
00:01:45,560 --> 00:01:48,310
olete kasutanud rida koodi, mis algavad räsi.

41
00:01:48,310 --> 00:01:51,730
Ma nimetan seda räsi, kuid võite ka helistada see naela, number

42
00:01:51,730 --> 00:01:53,280
kirjutama, või terav.

43
00:01:53,280 --> 00:01:56,840
Iga selline rida on eeltöötluse direktiiv.

44
00:01:56,840 --> 00:02:00,650
Te olete ilmselt näinud # define ja # include enne, kuid seal

45
00:02:00,650 --> 00:02:03,690
on veel mitmeid, et eeltöötluse tunnistab.

46
00:02:03,690 --> 00:02:07,340
Lisame # define meie tere näide.

47
00:02:07,340 --> 00:02:11,690
Nüüd lähme jooksma lihtsalt eeltöötluse selle dokumendiga.

48
00:02:11,690 --> 00:02:16,150
Sooritades clage-E lipp, sa oled juhendades selle töötamine

49
00:02:16,150 --> 00:02:17,880
lihtsalt eeltöötluse.

50
00:02:17,880 --> 00:02:19,130
Vaatame, mis juhtub.

51
00:02:22,250 --> 00:02:24,020
Tundub rõkkama lihtsalt sülitab välja kõik

52
00:02:24,020 --> 00:02:25,200
käsureal.

53
00:02:25,200 --> 00:02:27,800
Selleks, et salvestada kõik seda toodangut uus fail nimega

54
00:02:27,800 --> 00:02:33,850
hello2.c, me lisab> hello2.c meie käsk.

55
00:02:33,850 --> 00:02:37,800
Nüüd võtame pilk meie eeltöödeldud faili.

56
00:02:37,800 --> 00:02:40,810
>> Oot, mis juhtus meie lühikese väike programm?

57
00:02:40,810 --> 00:02:43,890
Kui me läheme kõik viis põhjas seda pilti, näeme

58
00:02:43,890 --> 00:02:46,070
mõned koodi, et me tegelikult kirjutas.

59
00:02:46,070 --> 00:02:49,800
Pange tähele, et # define on läinud ja kõik juhtumid nimi

60
00:02:49,800 --> 00:02:51,950
on asendatud täpselt, mida me nimetatud

61
00:02:51,950 --> 00:02:53,590
# define rida.

62
00:02:53,590 --> 00:02:56,530
Mis on kõik need typedefs ja funktsioon deklaratsioonid

63
00:02:56,530 --> 00:02:58,140
ülaosas faili?

64
00:02:58,140 --> 00:03:00,820
Pange tähele, et # define ei olnud ainus eeltöötluse

65
00:03:00,820 --> 00:03:02,390
direktiiv, et me täpsustada.

66
00:03:02,390 --> 00:03:05,280
Meil on ka # include stdio.h.

67
00:03:05,280 --> 00:03:09,560
Nii et kõik hull read on tegelikult lihtsalt stdio.h kopeeritud

68
00:03:09,560 --> 00:03:11,810
ja kleepida üles selle faili.

69
00:03:11,810 --> 00:03:14,110
Sellepärast päisefaile on nii kasulik funktsioon

70
00:03:14,110 --> 00:03:15,160
deklaratsioonid.

71
00:03:15,160 --> 00:03:17,740
Selle asemel oleks vaja kopeerida ja kleepida kõik funktsioon

72
00:03:17,740 --> 00:03:21,050
deklaratsioonide te kavatsete kasutada ülaosas oma faili

73
00:03:21,050 --> 00:03:22,990
eeltöötluse on kopeerida ja kleepida neid päises

74
00:03:22,990 --> 00:03:24,140
esitada teile.

75
00:03:24,140 --> 00:03:26,480
>> Nüüd, kui me oleme valmis preprocessing me liikuda onto

76
00:03:26,480 --> 00:03:27,680
koostamine.

77
00:03:27,680 --> 00:03:30,725
Põhjus, miks me nimetame seda sammu koostamine on, sest see on

78
00:03:30,725 --> 00:03:34,130
samm kus rõkkama tegelikult ei oma koostamisel alates C

79
00:03:34,130 --> 00:03:35,370
koost koodi.

80
00:03:35,370 --> 00:03:38,280
Selleks, et olla rõkkama koostada faili alla komplekteerimise, kuid

81
00:03:38,280 --> 00:03:42,030
jätkata enam, andke seda-S lipu

82
00:03:42,030 --> 00:03:43,560
käsureal.

83
00:03:43,560 --> 00:03:44,790
Võtame pilk kokkupanek

84
00:03:44,790 --> 00:03:47,390
fail, mis on väljastada.

85
00:03:47,390 --> 00:03:49,740
Tundub üsna erinevat keelt.

86
00:03:49,740 --> 00:03:52,660
Assamblee kood on väga protsessor konkreetne.

87
00:03:52,660 --> 00:03:55,440
Sel juhul alates CS50 seade töötab

88
00:03:55,440 --> 00:04:00,470
virtuaalne x86 protsessor, see on x86 koost koodi.

89
00:04:00,470 --> 00:04:03,450
Väga vähesed inimesed kirjutavad otse montaaž kood nendel päevadel,

90
00:04:03,450 --> 00:04:06,490
kuid iga C programm, mida kunagi kirjutada saab ümber alla

91
00:04:06,490 --> 00:04:07,940
arvesse koost.

92
00:04:07,940 --> 00:04:11,440
Jällegi, me nimetame seda sammu koostamisel C arvesse kokkupanek

93
00:04:11,440 --> 00:04:14,170
kuna me kõrgema taseme madalamale tasemele

94
00:04:14,170 --> 00:04:15,480
programmeerimiskeelt.

95
00:04:15,480 --> 00:04:17,880
>> Mis teeb montaaži madalamal tasemel kui C?

96
00:04:17,880 --> 00:04:21,660
Noh, kokkupanek, meil on väga piiratud, mida me teha saame.

97
00:04:21,660 --> 00:04:25,120
Puuduvad kui on, samas on, sest on, ega silmuseid tahes.

98
00:04:25,120 --> 00:04:27,560
Aga saate täita samu asju, et neid kontrolli

99
00:04:27,560 --> 00:04:30,270
struktuurid pakuvad kasutades piiratud toiminguid, mis

100
00:04:30,270 --> 00:04:32,350
koost ei pakkuda.

101
00:04:32,350 --> 00:04:35,960
Aga näha, kuidas väike kokkupanek tegelikult on, lähme

102
00:04:35,960 --> 00:04:39,320
üks samm edasi meie koostamine, kokkupanek.

103
00:04:39,320 --> 00:04:41,890
See on koostajale töö muuta montaaž kood

104
00:04:41,890 --> 00:04:44,740
objektiga või masina koodi.

105
00:04:44,740 --> 00:04:47,610
Pea meeles, et koostajale ei väljund kogunemisvabadust;

106
00:04:47,610 --> 00:04:51,080
pigem võtab see kokkupanek ja väljundid masina koodi.

107
00:04:51,080 --> 00:04:54,040
Masinkoodidena on tegelik 1 's ja 0-et CPU saab

108
00:04:54,040 --> 00:04:57,290
mõista, kuigi meil on veel väike natuke tööd lahkunud

109
00:04:57,290 --> 00:04:59,380
enne kui saame näidata meie programm.

110
00:04:59,380 --> 00:05:01,400
Olgem koguda meie koost koodi sooritades

111
00:05:01,400 --> 00:05:04,080
Rõkkama-c lipp.

112
00:05:04,080 --> 00:05:06,410
Nüüd vaatame, mis kasu on kokku faili.

113
00:05:06,410 --> 00:05:09,220
>> Noh, see ei aita meid väga.

114
00:05:09,220 --> 00:05:11,340
Pea meeles, et masin kood on ühtesid ja nulle, et

115
00:05:11,340 --> 00:05:13,240
arvuti saab aru.

116
00:05:13,240 --> 00:05:16,080
See ei tähenda, et see on lihtne meile mõista.

117
00:05:16,080 --> 00:05:19,160
Nii täpselt kuidas väike on koost?

118
00:05:19,160 --> 00:05:21,480
See on peaaegu identne objekti kood.

119
00:05:21,480 --> 00:05:24,300
Sõites paigaldatakse objekti kood on palju rohkem

120
00:05:24,300 --> 00:05:27,540
tõlkimine kui transformatsioon, mistõttu

121
00:05:27,540 --> 00:05:29,310
võiks pea koostajale, et

122
00:05:29,310 --> 00:05:31,400
tehke tegelik koostamisel.

123
00:05:31,400 --> 00:05:34,110
Tegelikult on see päris lihtne käsitsi tõlkida

124
00:05:34,110 --> 00:05:36,050
paigaldatakse masina koodi.

125
00:05:36,050 --> 00:05:39,040
Vaadates koost põhifunktsiooni, et esimene rida

126
00:05:39,040 --> 00:05:42,100
juhtub vastavad kuueteistkümnendsüsteemis 0x55.

127
00:05:42,100 --> 00:05:45,470
In binaarne, see on 1010101.

128
00:05:45,470 --> 00:05:49,300
Teine rida juhtub vastavad kuueteistkümnendsüsteemis 0x895.

129
00:05:49,300 --> 00:05:51,290
Ja järgmine, 0x56.

130
00:05:51,290 --> 00:05:53,730
Arvestades suhteliselt lihtne tabel, siis võiks tõlkida

131
00:05:53,730 --> 00:05:57,130
kokkupanek koodi, et masinad saab aru ka.

132
00:05:57,130 --> 00:05:58,810
>> Nii et seal on üks allesjäänud samm

133
00:05:58,810 --> 00:06:01,150
koostamine, mis seob.

134
00:06:01,150 --> 00:06:04,530
Linking ühendab hunnik objekt failid üheks suureks faili

135
00:06:04,530 --> 00:06:06,380
mis saab tegelikult teostada.

136
00:06:06,380 --> 00:06:08,570
Linkimine on väga sõltuvad süsteemist.

137
00:06:08,570 --> 00:06:11,030
Nii et lihtsaim viis saada rõkkama lihtsalt linkida objekti

138
00:06:11,030 --> 00:06:13,920
faili kokku on kutsuda rõkkama kohta kõik failid, mis

139
00:06:13,920 --> 00:06:15,190
soovite linkida koos.

140
00:06:15,190 --> 00:06:18,740
Kui te määrate. O faili, siis ei ole vaja ümber töödelda,

141
00:06:18,740 --> 00:06:21,680
koguma ja koondama kõik oma lähtekoodi.

142
00:06:21,680 --> 00:06:23,960
Viskame matemaatika funktsiooni meie faili, nii et meil on

143
00:06:23,960 --> 00:06:25,210
midagi linkida sisse

144
00:06:34,220 --> 00:06:37,010
Vaatame nüüd kompileerida tagasi alla objekti kood ja

145
00:06:37,010 --> 00:06:38,260
helistada rõkkama ta.

146
00:06:40,560 --> 00:06:41,420
Oih.

147
00:06:41,420 --> 00:06:43,790
Kuna me lisada matemaatilisi funktsioone, peame lüli

148
00:06:43,790 --> 00:06:46,610
matemaatika raamatukogu-lm.

149
00:06:46,610 --> 00:06:48,990
>> Kui me tahtsime ühendaks kamp. O failid, mis me

150
00:06:48,990 --> 00:06:51,420
kirjutas meie endi, me tahaks lihtsalt täpsustada neid kõiki

151
00:06:51,420 --> 00:06:52,460
käsurealt.

152
00:06:52,460 --> 00:06:55,320
Piirang on see, et ainult üks nendest failidest peab

153
00:06:55,320 --> 00:06:57,790
tegelikult täpsustada põhifunktsiooni või muud

154
00:06:57,790 --> 00:06:59,930
tulemusel käivitatava ei tea, kust alustada

155
00:06:59,930 --> 00:07:00,910
töötab oma kood.

156
00:07:00,910 --> 00:07:03,360
Mis vahe on täpsustada faili linki

157
00:07:03,360 --> 00:07:06,600
koos-l ja lihtsalt täpsustades fail otse?

158
00:07:06,600 --> 00:07:07,440
Mitte midagi.

159
00:07:07,440 --> 00:07:09,850
See on lihtsalt, et rõkkama juhtub täpselt teadma, mida faili

160
00:07:09,850 --> 00:07:12,560
midagi-lm juhtub viidata.

161
00:07:12,560 --> 00:07:14,700
Kui sa teaksid, et fail ise, võid määrata ka see

162
00:07:14,700 --> 00:07:15,930
selgesõnaliselt.

163
00:07:15,930 --> 00:07:18,990
Pea meeles, et kõik-l lipud pea tulema lõpus

164
00:07:18,990 --> 00:07:20,770
Teie kliendi nõudlus.

165
00:07:20,770 --> 00:07:22,300
>> Ja see kõik on see.

166
00:07:22,300 --> 00:07:24,940
Kui sa lihtsalt kulgema rõkkama mõne faili, see on see, mis see on

167
00:07:24,940 --> 00:07:26,350
tegelikult teevad.

168
00:07:26,350 --> 00:07:29,490
Minu nimi on Rob Bowden, ja see on CS50.