1
00:00:07,060 --> 00:00:08,420
[Powered by Google Translate] TOMMY: Selles videos me õppida

2
00:00:08,420 --> 00:00:10,140
suunata ja torud.

3
00:00:10,140 --> 00:00:12,780
Siiani oleme kasutanud funktsioone nagu printf kuni

4
00:00:12,780 --> 00:00:15,590
andmete väljastamine terminali ja toimib nagu getString

5
00:00:15,590 --> 00:00:17,520
mis võimaldab kasutajal anda oma panus meie

6
00:00:17,520 --> 00:00:19,490
programmi kasutades klaviatuuri.

7
00:00:19,490 --> 00:00:21,880
Lähme kiiresti heita pilk programm, mis saab rida

8
00:00:21,880 --> 00:00:25,960
panus kasutaja ja siis näitab seda.

9
00:00:25,960 --> 00:00:28,990
>> Real 7, me ajendades kasutajal stringi, ning

10
00:00:28,990 --> 00:00:31,680
siis real 8, me trüki see tagasi viia.

11
00:00:31,680 --> 00:00:35,220
Olgem kompileerida ja käivitada oma programmi.

12
00:00:35,220 --> 00:00:35,900
Suur.

13
00:00:35,900 --> 00:00:37,620
String me ette kordas tagasi

14
00:00:37,620 --> 00:00:39,170
meile terminalis.

15
00:00:39,170 --> 00:00:42,110
See juhtus, sest printf funktsiooni kirjutas

16
00:00:42,110 --> 00:00:46,220
oja nimetatakse standard välja, või s-t-d välja.

17
00:00:46,220 --> 00:00:49,230
Kui midagi on kirjutatud standardväljundisse, see on vaikimisi

18
00:00:49,230 --> 00:00:51,110
kuvatakse terminali.

19
00:00:51,110 --> 00:00:53,720
>> Nii et kõik on hästi ja hea, aga mis siis, kui selle asemel, et lihtsalt

20
00:00:53,720 --> 00:00:57,700
väljapanek string, tahtsime salvestage see fail?

21
00:00:57,700 --> 00:01:00,470
Näiteks tahetakse mäleta täpselt, mida meie

22
00:01:00,470 --> 00:01:04,450
programmi tegi, kui me andsime ta eriti sisend hiljem.

23
00:01:04,450 --> 00:01:07,270
Üks lahendus oleks teha seda meie C programm, kasutades

24
00:01:07,270 --> 00:01:09,680
Mõnede funktsioonide jaoks kirjalikult failid, et me

25
00:01:09,680 --> 00:01:11,270
vaata teise video.

26
00:01:11,270 --> 00:01:13,260
Veelgi lihtsam, aga oleks kuidagi

27
00:01:13,260 --> 00:01:16,090
suunata stdout faili.

28
00:01:16,090 --> 00:01:19,780
Nii, kui printf kirjutab standardväljundisse, sisu läheb

29
00:01:19,780 --> 00:01:21,720
kirjutatakse faili asemel

30
00:01:21,720 --> 00:01:23,410
kuvatakse terminali.

31
00:01:23,410 --> 00:01:26,690
Me võime teha just seda, lisades suurem-kui märk, millele järgneb

32
00:01:26,690 --> 00:01:30,820
poolt failinime, et käsk me kasutame täita meie programm.

33
00:01:30,820 --> 00:01:34,730
>> Niisiis, selle asemel et lihtsalt täidesaatva. / Suunata, saame

34
00:01:34,730 --> 00:01:38,880
joosta. / suunata, millele järgneb suurem kui märk, millele järgneb

35
00:01:38,880 --> 00:01:41,530
failinimi, nagu fail.txt.

36
00:01:41,530 --> 00:01:44,290
Vaatame, mis juhtub.

37
00:01:44,290 --> 00:01:45,130
OK.

38
00:01:45,130 --> 00:01:48,470
Pange tähele, et sel ajal, midagi kuvati terminalis,

39
00:01:48,470 --> 00:01:50,290
kuid me ei ole muutnud sisu meie

40
00:01:50,290 --> 00:01:52,040
C programm üldse.

41
00:01:52,040 --> 00:01:56,090
Olgem nüüd uurida sisu sellesse kataloogi koos ls.

42
00:01:56,090 --> 00:01:56,630
>> Hea küll.

43
00:01:56,630 --> 00:02:00,840
Meil on nüüd uus fail meie kataloogi nimega fail.txt,

44
00:02:00,840 --> 00:02:03,640
mis on faili nimi muretsesime, kui me jooksime meie

45
00:02:03,640 --> 00:02:05,050
Suuna programmi.

46
00:02:05,050 --> 00:02:08,020
Avame kuni fail.txt.

47
00:02:08,020 --> 00:02:11,840
Ja siin me näeme, et stdout välja suunata oli

48
00:02:11,840 --> 00:02:15,550
kirjutatakse faili nimega fail.txt.

49
00:02:15,550 --> 00:02:18,470
Nii et olgem joosta eelmise käsu uuesti, kuid varustamise

50
00:02:18,470 --> 00:02:20,075
teistlaadi seekord.

51
00:02:25,140 --> 00:02:25,900
Okei.

52
00:02:25,900 --> 00:02:28,205
Võtame pilk fail.txt nüüd.

53
00:02:31,070 --> 00:02:34,580
>> Me näeme siin, et fail on üle kirjutatud, nii et meie

54
00:02:34,580 --> 00:02:37,120
originaal sisend ei ole seal enam.

55
00:02:37,120 --> 00:02:40,280
Kui me selle asemel soovite lisada selle faili, pannes uus

56
00:02:40,280 --> 00:02:43,600
nimisoojusvõimsusega olemasoleva faili sisu, saame

57
00:02:43,600 --> 00:02:46,800
kasutada kaks suuremat-kui märke ühe asemel.

58
00:02:46,800 --> 00:02:48,050
Proovime seda.

59
00:02:52,160 --> 00:02:57,910
Nüüd, kui me avame fail.txt jälle näeme nii meie

60
00:02:57,910 --> 00:02:59,580
sisendi ridade.

61
00:02:59,580 --> 00:03:02,180
Mõnel juhul tahetakse ära visata

62
00:03:02,180 --> 00:03:03,850
toodang meie programm.

63
00:03:03,850 --> 00:03:06,450
Selle asemel, et kirjalikult väljund faili ja siis kustutada

64
00:03:06,450 --> 00:03:09,310
fail, kui me sellega lõpetanud, saame kirjutada, et erilist

65
00:03:09,310 --> 00:03:12,360
faili / dev / null.

66
00:03:12,360 --> 00:03:15,160
Kui midagi on kirjutatud / dev/null--

67
00:03:15,160 --> 00:03:16,960
või lihtsalt devnull lühikeseks -

68
00:03:16,960 --> 00:03:18,950
see automaatselt ära visata.

69
00:03:18,950 --> 00:03:23,290
Nii et mõtle devnull nagu must auk oma andmeid.

70
00:03:23,290 --> 00:03:26,070
>> Nüüd oleme näinud, kuidas märk Suurem kui saab suunata

71
00:03:26,070 --> 00:03:29,610
stdout, vaatame, kuidas saame suunata standard -

72
00:03:29,610 --> 00:03:31,250
või s-t-D-IN -

73
00:03:31,250 --> 00:03:33,550
analoog standardväljundisse.

74
00:03:33,550 --> 00:03:36,010
Kuigi funktsioone nagu printf kirjutada oja nimetatakse

75
00:03:36,010 --> 00:03:40,500
stdout getString ja samalaadsed toimingud lugeda oja

76
00:03:40,500 --> 00:03:43,770
nimetatakse stdin, mis vaikimisi on oja

77
00:03:43,770 --> 00:03:46,290
Lõbu trükitud klaviatuuri.

78
00:03:46,290 --> 00:03:50,010
Me saame suunata stdin kasutades vähem kui märk, millele järgneb

79
00:03:50,010 --> 00:03:51,370
poolt failinimi.

80
00:03:51,370 --> 00:03:54,000
Nüüd, selle asemel, ajendades kasutaja sisend

81
00:03:54,000 --> 00:03:57,870
terminali programm avab faili me täpsustada ja kasutada

82
00:03:57,870 --> 00:03:59,790
oma read sisendiks.

83
00:03:59,790 --> 00:04:02,620
>> Vaatame, mis juhtub.

84
00:04:02,620 --> 00:04:03,280
Suur.

85
00:04:03,280 --> 00:04:07,590
Esimene rida fail.txt on trükitud terminali

86
00:04:07,590 --> 00:04:10,160
sest me nõuame getString kord.

87
00:04:10,160 --> 00:04:13,170
Kui meil oleks teine ​​kõne getString meie programmis,

88
00:04:13,170 --> 00:04:16,149
Järgmine rida fail.txt oleks kasutatud nii

89
00:04:16,149 --> 00:04:17,990
panuse, et kõne.

90
00:04:17,990 --> 00:04:21,050
Jällegi, me ei ole muudetud meie C programm üldse.

91
00:04:21,050 --> 00:04:23,620
Me ainult ei muutu, kui me käivitada.

92
00:04:23,620 --> 00:04:27,080
Ja ka meeles pidama, et me ei ole ümber stdout seekord

93
00:04:27,080 --> 00:04:28,970
nii väljund programmi oli veel

94
00:04:28,970 --> 00:04:31,040
kuvatakse terminalis.

95
00:04:31,040 --> 00:04:33,500
Me võime muidugi suunata nii stdin

96
00:04:33,500 --> 00:04:37,320
ja stdout niimoodi.

97
00:04:37,320 --> 00:04:43,550
Nüüd file2.txt sisaldab esimese rea fail.txt.

98
00:04:43,550 --> 00:04:46,140
>> Niisiis, kasutades neid ettevõtjaid, oleme olnud võimelised lugema ja

99
00:04:46,140 --> 00:04:48,130
kirjuta tekstifailidest.

100
00:04:48,130 --> 00:04:51,890
Nüüd vaatame, kuidas saame kasutada toodangut ühe programmi

101
00:04:51,890 --> 00:04:54,710
sisend teise programmi.

102
00:04:54,710 --> 00:04:56,650
Nii et siin on veel üks lihtne C programmi I

103
00:04:56,650 --> 00:05:00,190
on siin nimetatakse hello.c.

104
00:05:00,190 --> 00:05:02,617
Nagu näete, see lihtsalt väljastab "Tere

105
00:05:02,617 --> 00:05:04,430
seal! "kasutaja.

106
00:05:04,430 --> 00:05:08,890
Kui ma tahan suunata kasutama sisendina väljund tere -

107
00:05:08,890 --> 00:05:10,190
teine ​​programm -

108
00:05:10,190 --> 00:05:13,920
Võiksin 1. suunata stdout on tere fail nimega

109
00:05:13,920 --> 00:05:18,960
INPUT.TXT, siis suunata stdin on suunata sellele samale

110
00:05:18,960 --> 00:05:21,190
fail - INPUT.TXT.

111
00:05:21,190 --> 00:05:26,730
Nii et ma suudan. / Hello> INPUT.TXT.

112
00:05:26,730 --> 00:05:28,810
Vajuta Enter täita seda.

113
00:05:28,810 --> 00:05:31,910
Järgneb. / Suunata <

114
00:05:31,910 --> 00:05:35,270
INPUT.TXT, ja täidab seda.

115
00:05:35,270 --> 00:05:38,290
Nii saame lühendada seda natuke semikooloniga, mis võimaldab

116
00:05:38,290 --> 00:05:41,360
meil käivitada kahte või enamat käsud samal joonel.

117
00:05:41,360 --> 00:05:47,920
Nii et võin öelda,. / Hello> INPUT.TXT, semikoolon,

118
00:05:47,920 --> 00:05:50,580
. / Suunata <INPUT.TXT.

119
00:05:53,850 --> 00:05:56,740
>> Nii et see töötab, kuid siiski tundub päris maitsetu.

120
00:05:56,740 --> 00:05:59,530
Ma mõtlen, kas me tõesti vajame seda vahendaja teksti faili, mis on

121
00:05:59,530 --> 00:06:02,520
ei ole enam vaja pärast ümber jookseb?

122
00:06:02,520 --> 00:06:05,780
Õnneks saame vältida seda pildi teksti faili kasutades mis on

123
00:06:05,780 --> 00:06:07,220
nimega toru.

124
00:06:07,220 --> 00:06:13,740
Kui ma ütlen,. / Hello |. / Suunata, siis stdout kohta

125
00:06:13,740 --> 00:06:15,310
Programm vasakul -

126
00:06:15,310 --> 00:06:16,740
sel juhul tere -

127
00:06:16,740 --> 00:06:18,970
hakatakse kasutama standard input for

128
00:06:18,970 --> 00:06:20,370
programmi õige.

129
00:06:20,370 --> 00:06:24,850
Sellisel juhul suunab. Nii et olgem selle käivitada.

130
00:06:24,850 --> 00:06:25,930
>> Nii juba läheb.

131
00:06:25,930 --> 00:06:30,080
Me näeme, et toodangu tere kasutati sisend

132
00:06:30,080 --> 00:06:31,520
jaoks ümber.

133
00:06:31,520 --> 00:06:34,890
Nöörile käskude abil kokku torud, me moodustada mis on

134
00:06:34,890 --> 00:06:38,120
nimetatakse torujuhe, sest meie toodang on põhiliselt liikuv

135
00:06:38,120 --> 00:06:40,590
läbi käskude jada.

136
00:06:40,590 --> 00:06:43,570
Kasutades torud, me saame teha mõned lahedad asjad, ilma et

137
00:06:43,570 --> 00:06:45,870
kirjuta ühtegi koodi üldse.

138
00:06:45,870 --> 00:06:48,760
Näiteks oletame, et me tahame teada, kui palju faile on

139
00:06:48,760 --> 00:06:50,630
sees selles kataloogis.

140
00:06:50,630 --> 00:06:55,200
Kasutades toru, saame kombineerida ls käsk wc -

141
00:06:55,200 --> 00:06:56,460
või wordcount -

142
00:06:56,460 --> 00:06:57,850
käsk.

143
00:06:57,850 --> 00:07:02,230
Kas tulemus on iga faili kataloogis standardväljundisse, ja

144
00:07:02,230 --> 00:07:08,040
WC ütleb meile, kuidas paljud liinid anti selle kaudu stdin.

145
00:07:08,040 --> 00:07:12,440
Niisiis, kui me ütleme, LS | wc-l -

146
00:07:12,440 --> 00:07:16,800
varustavad-l lipu wc öelda seda lugema ridade -

147
00:07:16,800 --> 00:07:19,260
näeme täpselt, kui palju faile on

148
00:07:19,260 --> 00:07:21,940
aktiivses kataloogis.

149
00:07:21,940 --> 00:07:24,570
>> Võtame pilk üks näide.

150
00:07:24,570 --> 00:07:27,740
Mul on siin fail nimega students.txt,

151
00:07:27,740 --> 00:07:29,600
koos nimistuga.

152
00:07:29,600 --> 00:07:32,730
Kuid need nimed ei ole üheski et see kõik, ja see näeb välja

153
00:07:32,730 --> 00:07:34,850
nagu mõned nimed korduvad.

154
00:07:34,850 --> 00:07:38,510
Tahame nimekirja unikaalsed nimed tähestikulises

155
00:07:38,510 --> 00:07:42,550
Selleks, salvestatakse faili nimega final.txt.

156
00:07:42,550 --> 00:07:45,210
Võiksime muidugi Kirjutage C programm seda teha meie jaoks.

157
00:07:45,210 --> 00:07:46,560
Aga see läheb aina asjatult

158
00:07:46,560 --> 00:07:48,560
keeruline päris kiiresti.

159
00:07:48,560 --> 00:07:51,740
Olgem selle asemel kasutada torude ja mõned sisseehitatud-vahendid, et lahendada

160
00:07:51,740 --> 00:07:53,300
see probleem.

161
00:07:53,300 --> 00:07:57,760
>> Esimene asi, mida peame tegema, on lugeda faili students.txt.

162
00:07:57,760 --> 00:08:00,530
Kass käsk teha just seda.

163
00:08:00,530 --> 00:08:03,230
See lugeda määratud faili ja kirjutada

164
00:08:03,230 --> 00:08:05,750
selle sisu standardväljundisse.

165
00:08:05,750 --> 00:08:07,570
Kui me oleme lugenud tekstifail, paneme

166
00:08:07,570 --> 00:08:09,490
soovite sortida nimed.

167
00:08:09,490 --> 00:08:12,510
Omamoodi käsk saavad hakkama seda meie jaoks.

168
00:08:12,510 --> 00:08:16,830
Sorteeri tulemus on kooskõlas kaudu tarnitud stdin standardväljundisse

169
00:08:16,830 --> 00:08:19,310
aastal sorteeritud järjekorras.

170
00:08:19,310 --> 00:08:23,450
Selleks et pakkuda sisu students.txt kuni

171
00:08:23,450 --> 00:08:29,600
Sorteeri stdin, saaksime kasutada toru ühendada kass ja omamoodi.

172
00:08:29,600 --> 00:08:34,440
Ma võin täita kass students.txt | sorteerida ning

173
00:08:34,440 --> 00:08:35,640
vajutage Enter.

174
00:08:35,640 --> 00:08:39,309
Ja nüüd me näeme sisu students.txt sisse

175
00:08:39,309 --> 00:08:40,909
tähestikulises järjekorras.

176
00:08:40,909 --> 00:08:42,860
>> Nii et lisame teise käsu -

177
00:08:42,860 --> 00:08:44,730
VÕTI või unikaalne -

178
00:08:44,730 --> 00:08:46,230
meie torujuhe.

179
00:08:46,230 --> 00:08:49,810
Nagu te võite arvata, UNIQ, kui tarnitud sorteeritud jada

180
00:08:49,810 --> 00:08:53,650
read kaudu stdin, tulemus on ainulaadne read.

181
00:08:53,650 --> 00:08:56,910
Nii et nüüd on meil kass students.txt

182
00:08:56,910 --> 00:09:00,040
| Sorteeri | UNIQ.

183
00:09:00,040 --> 00:09:03,330
Lõpuks saame säästa väljund gaasijuhe

184
00:09:03,330 --> 00:09:09,090
faili saatmiseks kass students.txt | omamoodi | VÕTI

185
00:09:09,090 --> 00:09:12,440
> Final.txt.

186
00:09:12,440 --> 00:09:16,260
Niisiis, kui me avada final.txt, meil on täpselt see, mida olime

187
00:09:16,260 --> 00:09:17,270
otsin:

188
00:09:17,270 --> 00:09:20,180
nimekirja unikaalsed nimed tähestikulises järjekorras,

189
00:09:20,180 --> 00:09:22,150
salvestatakse tekstifailina.

190
00:09:22,150 --> 00:09:26,020
Muide, me ka võinud öelda omamoodi <

191
00:09:26,020 --> 00:09:32,290
students.txt | UNIQ> final.txt teha täpselt

192
00:09:32,290 --> 00:09:35,400
sama asi, kasutades igale ettevõtjale, me oleme näinud

193
00:09:35,400 --> 00:09:36,580
seda videot.

194
00:09:36,580 --> 00:09:39,540
>> Minu nimi on Tommy, ja see on CS50.