1
00:00:00,000 --> 00:00:05,300

2
00:00:05,300 --> 00:00:07,300
DOUG LLOYD: Nagu te alustada
töötavad funktsioonid,

3
00:00:07,300 --> 00:00:09,966
Teine asi hakkab muutuma
tõesti oluline mõista,

4
00:00:09,966 --> 00:00:12,380
mis on mõiste muutuva ulatusega.

5
00:00:12,380 --> 00:00:14,490
Nii ulatus on
iseloomulik muutuva

6
00:00:14,490 --> 00:00:18,860
mis määratleb millest funktsioonid
muutuja pääseb.

7
00:00:18,860 --> 00:00:24,595
>> On kaks peamist õppesuuna C,
kohalikud muutujad ja globaalseid muutujaid.

8
00:00:24,595 --> 00:00:27,830
Nüüd, kohalikud muutujad saab ainult
ligi jooksul funktsioonid

9
00:00:27,830 --> 00:00:29,045
kus nad on loodud.

10
00:00:29,045 --> 00:00:32,170
Nad ei pääse igal muul
funktsioon, mis on olemas oma programm,

11
00:00:32,170 --> 00:00:34,184
ainult funktsiooni
milleks ta loodi.

12
00:00:34,184 --> 00:00:36,350
Globaalne muutuja kohta
Teisalt saab tutvuda

13
00:00:36,350 --> 00:00:37,719
mis tahes funktsiooni programmis.

14
00:00:37,719 --> 00:00:40,260
Ja selle põhjuseks on
sest nad ei loonud sees

15
00:00:40,260 --> 00:00:41,441
Iga konkreetse funktsiooni.

16
00:00:41,441 --> 00:00:43,690
Me kinnitame neid väljaspool
kõiki funktsioone, mida

17
00:00:43,690 --> 00:00:48,940
tähendab, et iga funktsiooni teab, kus
see on ja saab juurdepääsu ja manipuleerida seda.

18
00:00:48,940 --> 00:00:52,010
>> Seni käigus olete päris
palju töötanud ainult

19
00:00:52,010 --> 00:00:54,280
kohalike muutujate.

20
00:00:54,280 --> 00:00:58,320
Siin on näide väga, väga
lihtne põhiülesanne ja väga lihtne

21
00:00:58,320 --> 00:01:00,680
lisafunktsiooni, et oleme kirjutatud.

22
00:01:00,680 --> 00:01:03,180
Sel juhul X mille
Olen värvitud roheliseks lihtsalt

23
00:01:03,180 --> 00:01:07,400
rõhutada kohaliku või
ulatust, et muutuja,

24
00:01:07,400 --> 00:01:09,240
on kohaliku funktsioonile kolmekordne.

25
00:01:09,240 --> 00:01:12,300
Peamised ei viita x üldse.

26
00:01:12,300 --> 00:01:14,259
See ei tea, mis see on.

27
00:01:14,259 --> 00:01:17,050
Ükski teine ​​funktsioon, tegelikult kui me
oli lisafunktsioone siin,

28
00:01:17,050 --> 00:01:19,360
võib viidata x.

29
00:01:19,360 --> 00:01:23,520
>> Samuti tulemused, mis ma olen
sinine, on kohalik ainult peamine.

30
00:01:23,520 --> 00:01:26,980
Ainult peamine teab, mida
muutuja tulemus on.

31
00:01:26,980 --> 00:01:30,010
triple ei saa seda kasutada.

32
00:01:30,010 --> 00:01:32,580
>> Nüüd, kui ma mainisin,
globaalseid muutujaid ei eksisteeri.

33
00:01:32,580 --> 00:01:35,575
Kui te tunnistada, et muutuja
väljaspool mis tahes funktsiooni,

34
00:01:35,575 --> 00:01:38,290
kõik funktsioonid
Programmi saab viitavad sellele.

35
00:01:38,290 --> 00:01:44,010
Nii et kui ma olen esile
roheline globaalne muutuja deklaratsiooni.

36
00:01:44,010 --> 00:01:45,830
Sel juhul
muutujat deklareeritud

37
00:01:45,830 --> 00:01:48,720
nimetatakse globaalse, vaid
väga selge see.

38
00:01:48,720 --> 00:01:49,720
See on tüüpi float.

39
00:01:49,720 --> 00:01:52,940
Ja ma määrata selle väärtus 0,5050.

40
00:01:52,940 --> 00:01:58,080
>> Märkad, et peamine ja
triple, Võin viidata ülemaailmne.

41
00:01:58,080 --> 00:02:03,480
Ja tegelikult, kui ma lähen läbi programmi
märgitud, peamine esimene kõne kolmekordne,

42
00:02:03,480 --> 00:02:10,440
triple paljuneb globaalse 3, mis
seab selle väärtuseks 1,5-midagi,

43
00:02:10,440 --> 00:02:16,080
1.51 või midagi sellist, ja
siis peamine ka prindib väärtus

44
00:02:16,080 --> 00:02:16,620
globaalne.

45
00:02:16,620 --> 00:02:24,424
Nii peamine ei prindi välja 0,5050, siis
trükib välja globaalse korda 3, 1.51.

46
00:02:24,424 --> 00:02:27,340
Nii et sa pead olema ettevaatlik, kui
te töötate globaalseid muutujaid.

47
00:02:27,340 --> 00:02:30,260
Kuigi nad on väga paindlik
on võimalik edastada teavet

48
00:02:30,260 --> 00:02:32,650
umbes nii, et iga
funktsiooni saab kasutada,

49
00:02:32,650 --> 00:02:34,580
Samuti võib olla mõned
ohtlikud tagajärjed

50
00:02:34,580 --> 00:02:38,770
kui üks funktsioon muudatused
väärtus muutuja

51
00:02:38,770 --> 00:02:42,360
Enne ootavad, et seda muuta.

52
00:02:42,360 --> 00:02:44,200
>> Miks see eristus oluline?

53
00:02:44,200 --> 00:02:48,070
Miks me hoolime, kas mõned muutujad
kohalikud ja teised on globaalne?

54
00:02:48,070 --> 00:02:53,880
Noh, enamasti kohalikud muutujad
C on, mida nimetatakse möödus väärtus

55
00:02:53,880 --> 00:02:56,087
kui me teeme funktsioon kõne.

56
00:02:56,087 --> 00:02:56,920
Mida see tähendab?

57
00:02:56,920 --> 00:03:00,880
>> Noh, kui muutuja on möödas
väärtusest, väljakutsutute, mis

58
00:03:00,880 --> 00:03:04,350
On veel üks viis öelda funktsiooni
mis on saanud muutuja

59
00:03:04,350 --> 00:03:08,465
saab edasi ka sisendina, siis tegelikult
ei saa selle muutuja ise.

60
00:03:08,465 --> 00:03:12,490
Ta saab oma
koopia koos töötada.

61
00:03:12,490 --> 00:03:14,350
See on tõesti oluline erinevus.

62
00:03:14,350 --> 00:03:18,250
Me lihtsalt nägin teist tagasi
et globaalsete muutujate

63
00:03:18,250 --> 00:03:23,240
kui me manipuleerida globaalse
muutuja üks funktsioon, mõju

64
00:03:23,240 --> 00:03:26,390
selles üks funktsioon kannab
läbi iga teine ​​funktsioon.

65
00:03:26,390 --> 00:03:28,920
>> Kuid kohalikud muutujad,
see pole tõsi.

66
00:03:28,920 --> 00:03:32,060
Iga funktsiooni, kui see
saab muutujaid sisendina

67
00:03:32,060 --> 00:03:36,367
saada koopiaid nendest muutujatest,
mitte muutujad ise.

68
00:03:36,367 --> 00:03:37,825
Mis on kõrvaltoime, mis?

69
00:03:37,825 --> 00:03:40,450
See tähendab, et muutuja
helistaja funktsiooni, mis

70
00:03:40,450 --> 00:03:45,600
on tegemist funktsioon kõne, on
muutmata, kui sa alistada.

71
00:03:45,600 --> 00:03:50,420
>> Näiteks see kood
suva ei ole muutunud üldse.

72
00:03:50,420 --> 00:03:55,450
Int suva võrdub 4, helista triple
foo, sees kolmekordne,

73
00:03:55,450 --> 00:03:58,850
ootame, et suva oleks
korrutatakse 3 ja tagasi,

74
00:03:58,850 --> 00:04:01,450
aga seal on tegelikult mingit mõju.

75
00:04:01,450 --> 00:04:03,460
>> Siin aga väga väike erinevus.

76
00:04:03,460 --> 00:04:06,520
See ei mõjuta tahame.

77
00:04:06,520 --> 00:04:07,730
Kas sa näed, miks?

78
00:04:07,730 --> 00:04:11,500
Me ülekaaluka suva peamistes seekord.

79
00:04:11,500 --> 00:04:16,899
>> Nii int foo võrdub 4, foo võrdub
triple suva, kui me teeme, et kõne

80
00:04:16,899 --> 00:04:21,680
triple saab oma koopia
foo, oma koopia 4.

81
00:04:21,680 --> 00:04:27,340
Ta ütleb, tagasi 4 korda 3, või mis iganes
muutuja saab edasi aegadel 3.

82
00:04:27,340 --> 00:04:32,109
Ja siis anname vastutasuks
väärtus triple foo uuesti.

83
00:04:32,109 --> 00:04:33,650
Nii see tegelikult oleks kirjutada suva.

84
00:04:33,650 --> 00:04:35,816
See on ainus viis, kuidas seda teha
seda kohaliku muutuja.

85
00:04:35,816 --> 00:04:38,120
Nüüd, kui me lisada veel
koodirida siin

86
00:04:38,120 --> 00:04:40,870
lõpus põhiliselt
välja printida väärtus suva,

87
00:04:40,870 --> 00:04:45,030
see oleks tegelikult välja printida 12.

88
00:04:45,030 --> 00:04:48,600
>> Muutuja ulatust on üldiselt
mitte liiga suur probleem

89
00:04:48,600 --> 00:04:51,190
kui sa nimetada kõiki oma
muutujad erinevaid asju.

90
00:04:51,190 --> 00:04:54,920
Aga see võib saada mingi vastik
kui sama muutuja nimi

91
00:04:54,920 --> 00:04:58,820
ilmub mitmeid funktsioone,
mis juhtub palju.

92
00:04:58,820 --> 00:05:02,130
Kui sa kunagi ei tööta
reaalses maailmas, kus

93
00:05:02,130 --> 00:05:06,080
te töötate koostöö
programmide ja inimestega erinevates meeskondades

94
00:05:06,080 --> 00:05:11,000
töötavad koos kirjutada sama
programmi või samu programme,

95
00:05:11,000 --> 00:05:13,900
nad sageli taaskasutada muutuja
nimed, eriti levinud

96
00:05:13,900 --> 00:05:18,020
nagu x, y, i, j, ja nii edasi.

97
00:05:18,020 --> 00:05:20,370
>> Aga kui muutujad on
sama nime, ulatus küsimused

98
00:05:20,370 --> 00:05:23,080
võib saada veidi keerukam sõeluda.

99
00:05:23,080 --> 00:05:26,790
Näiteks, kas sa tead
Mis oleks välja printida

100
00:05:26,790 --> 00:05:30,190
lõpus selle konkreetse programmi?

101
00:05:30,190 --> 00:05:31,280
Võtke minut.

102
00:05:31,280 --> 00:05:33,382
Peata video ja lugeda
käesoleva programmi kaudu.

103
00:05:33,382 --> 00:05:35,590
Näete ülaosas me
on funktsiooni deklaratsioon

104
00:05:35,590 --> 00:05:37,350
Funktsiooni nimetatakse juurdekasvu.

105
00:05:37,350 --> 00:05:40,800
See funktsioon võtab ühe
parameetrit, täisarv mida me nimetame x.

106
00:05:40,800 --> 00:05:42,610
Ja see väljastab täisarv.

107
00:05:42,610 --> 00:05:44,820
See tüübi tagastamise alguses.

108
00:05:44,820 --> 00:05:48,140
>> Siis on meil peamine, paar rida
kood on peamine, millest viimane

109
00:05:48,140 --> 00:05:49,250
on print avalduse.

110
00:05:49,250 --> 00:05:51,140
Ja pidage meeles, see on küsimus siin.

111
00:05:51,140 --> 00:05:54,240
Mis on tegelikult saab olema
trükitud lõpus see funktsioon?

112
00:05:54,240 --> 00:05:58,110
Ja siis me tegelikult on
määratlus juurdekasvu allpool.

113
00:05:58,110 --> 00:06:01,760
>> Nii, et võta minut, sammult läbi
kood, jälgida asju teha.

114
00:06:01,760 --> 00:06:08,100
Kas sa tead, mis on trükitud
lõpuks selle konkreetse programmi?

115
00:06:08,100 --> 00:06:08,600
>> Hästi.

116
00:06:08,600 --> 00:06:11,433
Loodetavasti olete võtnud paar sekundit
proovida ja sõeluda selle ühe välja.

117
00:06:11,433 --> 00:06:13,370
Teeme koos.

118
00:06:13,370 --> 00:06:16,022
>> Nii et ma olen läbikriipsutatud juurdekasv on
deklaratsiooni ülaosas on.

119
00:06:16,022 --> 00:06:17,230
See oli omamoodi häiritud.

120
00:06:17,230 --> 00:06:18,570
See ei ole oma muutuv.

121
00:06:18,570 --> 00:06:19,879
See ei ole oma ulatuse.

122
00:06:19,879 --> 00:06:21,920
See on lihtsalt funktsioon
deklaratsiooni, nii eesmärkidel

123
00:06:21,920 --> 00:06:24,330
püüda sõeluda välja, mida
toimub selle programmi,

124
00:06:24,330 --> 00:06:26,660
me võiksime sama hästi lihtsalt vältida.

125
00:06:26,660 --> 00:06:29,560
>> Nüüd on meil selles asjas
Põhjus, miks see probleem on keeruline

126
00:06:29,560 --> 00:06:34,030
on, sest meil on kohalikud muutujad
nii põhi- ja juurdekasvu, millest igaüks

127
00:06:34,030 --> 00:06:35,090
nimetatakse x.

128
00:06:35,090 --> 00:06:39,830
Ja muidugi tuum selles küsimuses on
püüab suss, millised x saab muuta

129
00:06:39,830 --> 00:06:41,890
ja kuidas see saada muutunud.

130
00:06:41,890 --> 00:06:46,900
Nii et ma olen värviline igal juhul
x, mis on kohaliku peamiste punane.

131
00:06:46,900 --> 00:06:52,040
Ja ma olen värviline igakordne
x, mis on kohaliku tasandi suurendamiseks sinine.

132
00:06:52,040 --> 00:06:55,220
>> Märka, et kolmandas reas
Peamiste, y võrdub juurdekasvu

133
00:06:55,220 --> 00:07:00,800
x, et juurdekasvu ei ole
läbinud peamine on x, või punane x.

134
00:07:00,800 --> 00:07:03,320
Läheb edasi selle koopia.

135
00:07:03,320 --> 00:07:06,987
Ja see on ainult kavatse tööd
et koopia, sinine x.

136
00:07:06,987 --> 00:07:08,820
Kui oled matemaatiliselt
valmis, võite

137
00:07:08,820 --> 00:07:14,230
on selle asemel mõelnud seda nii x sub
m peamine ja x sub i jaoks juurdekasvu.

138
00:07:14,230 --> 00:07:15,700
Aga see on sama mõte.

139
00:07:15,700 --> 00:07:18,999
x sub m, või punase X
Eelmises slaidi

140
00:07:18,999 --> 00:07:21,790
on muutujad, mis on local--
on näiteks x pigem seda, et

141
00:07:21,790 --> 00:07:26,900
on kohalikust peamine, ja x sub i, või
sinine muutujad eelmise slaidi

142
00:07:26,900 --> 00:07:30,760
on juhtumeid x, et
on kohaliku tasandi suurendamiseks.

143
00:07:30,760 --> 00:07:36,220
>> Niisiis, sa olid võimelised aru saada, mis
Selle funktsiooni trükitud lõpus?

144
00:07:36,220 --> 00:07:39,420
Ma olen Doug Lloyd, ja see on CS50.

145
00:07:39,420 --> 00:07:41,542